"Mis puudutab uppumissurmasid, siis 2020. aastal uppus 22 inimest rohkem kui 2019. aastal. Kokku uppus 2020. aastal 58 inimest," ütles ERR-ile päästeameti päästetöö osakonna valimisoleku talituse ekspert Erkki Põld.

Põllu sõnul oli uppumissurmadel oluline põhjus alkoholil. "Pea pooled inimesed, kes hukkusid, olid alkoholi tarbinud. Suvel on olnud päris palju purjus peaga ujumisi, mis tõid kaasa uppumisi," lausus Põld.

Sageli olid Põllu sõnul uppunuteks ka vanurid, kes kukkusid oma kodukoha tiiki või kaevu. Põld pani inimestele südamele vaadata üle oma lähedaste vanainimeste kodukohtade riskid.

"Kas seal on mõned veekogud, kus on vanal inimesel harjumus käia näiteks vett võtmas. Sellised ohtlikud kohad tuleks tuvastada, selgitustööd teha ja muuta need ohutumaks," rääkis Põld.

Tulekahjudes hukkus aga vähem inimesi. "Esialgsetel andmetel me võime öelda, et tulekahjudes hukkus märkimisväärselt vähem inimesi, kui 2019. aastal - kokku 36 inimest," sõnas Põld.

Põld rääkis, et päästeamet tuli koroonaviiruse ajal tööd tehes oma ülesannetega hästi toime, viies sisse töö toimimiseks vajalikud muudatused. "Nagu kõikide inimeste jaoks, oli ka päästjate jaoks see erakordne aasta. Me pidime muutma oma tavapäraseid tegevusi, tegema koroonaviiruse tõttu ringi valvevahetused ning kehtestama erinevaid reegleid ning juhiseid," lausus Põld.