Kui mullu oli terve aasta jooksul veekogudel 94 õnnetust, siis tänavu esimese seitsme kuuga on neid olnud juba 163. Elu on neis õnnetustes kaotanud 34 inimest, viimasel kahel kuul uppus neist 16. Eelmisel aastal uppus veeõnnetustes 58 inimest.

"Seda kurba statistikat iseloomustab peamiselt see, et inimesed hindavad oma ujumisvõimeid üle, tarbitakse alkoholi ja ei hoita lastel piisavalt silma peal. Sageli võib see olla ka kõik kombineeritult," selgitas Nõmme päästekomando meeskonnavanem Tõnis Ristmägi "Aktuaalsele kaamerale".

Päästjad teevad suvel ujumiskohtadesse reide, et õnnetusi ennetada. Lastega rannalistele pannakse südamele, et lapse jaoks võib võib ohtlik olla näiteks täiskasvanu jaoks ohutu veesügavus või väike lainetus, aga ka kummimadratsid või ujumisrõngad.

"Kui näiteks tuul on maa poolt, siis võivad need ujuvvahendid triivida maa poolt merele. Samuti päästerõnga-kujulised ujuvvahendid, millesse laps satub peadpidi sisse, see pöörab ennast teistpidi ja võib jälle olla saatuslik tagajärg," kirjeldas Ristmägi.

Sel suvel paigaldas päästeamet esmakordselt avalikesse ujumiskohtadesse ohutuspoid, mille libisemiskindlatest käepidemetest saab kinni hoida, kui on vaja hinge tõmmata või abi saabumiseni vastu pidada.

Kaatrite, paatide ja jahtidega toimunud veeõnnetuste põhjusteks on nende ülekoormamine, kogenematus või alkoholi tarvitamine.

"Statistika näitab, et kui on inimestel päästevest seljas ja kinnitatud, siis võiksid need õnnetused olemata jääda, sest kui päästevest ei ole korrektselt kinnitatud, siis see inimese vette sattudes lihtsalt lendab minema tema küljest," rääkis Ristmägi.

Kuue esimese kuu statistika näitab, et joobes uppunute osakaal on varasema aasta sama ajaga võrreldes suurenenud. Mulluse 63 protsendi asemel oli tänavu esimese kuue kuuga uppunutest alkoholi tarvitanud 71 protsenti. Suurim uppunu joove on olnud 3,94 promilli.

Rannaäärsetel patrullreididel jälgitakse ka, et keelatud ajal keelatud kohtades tuld ei tehtaks.