Jüristo: SALK tekkis tänu abielureferendumi algatusele
Sihtasutuse Liberaalne Kodanik (SALK) loomise otsene põhjus oli eelmise valitsuskoalitsiooni algatatud abielureferendum, ütles ühenduse tegevjuht Tarmo Jüristo.
"Meie loomise tõuge oli eelkõige abielureferendum," rääkis Jüristo ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast".
Samas on SALK kaudselt ka abielureferendumi korraldamiseks survet avaldanud Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) tegevuse tagajärg, mis aga omakorda tekkis vastukaaluna eelmisel kümnendil tegutsenud liberaalsele väljaandele Memokraat, ütles Jüristo.
Jüristo nõustus väitega, et ilma SAPTK-ita poleks SALK-a: "Jah, aga SAPTK-i poleks olnud ilma Memokraadi ja muu eelnevata."
Jüristo tunnistas, et sihtasutuse nime valimine oli pikk protsess, ning selles sisalduv vihje SAPTK-ile ei ole juhuslik. "Otsisime kaua suupärast nime, aga see tuli sellisena, et seda saaks kasutada märgina, hästi välja."
Samas rõhutas Jüristo, et ei mõtle SALK-a juhtides kogu aeg SAPTK-i tegevuse peale ning kindlasti ei lõpetaks SALK tegevust, kui SAPTK peaks lõpetama.
Põhjendades sihtasutuse loomist, selgitas Jüristo, et SALK annab võimaluse poliitikat mõjutada ilma ise erakonnastumata. Ehkki seadusi saavad muuta ainult erakonnad, siis on ühiskonnas ka teemasid, milles saab muutuse tuua ilma seadus muutmata. tõdes ta.
"Poliitika on palju laiem, kui ainult see, mida riigikogus tehakse," märkis Jüristo.
Küsimusele, kas ta on kaalunud valimistel kandideerida, vastas Jüristo eitavalt, kuigi tunnistas, et on sellekohaseid kutsed erakondadelt saanud.
Rääkides SALK-i tegevusest, viitas Jüristo Inglehart-Welzeli väärtuste kaardile, kus ühel teljel on ellujäämisvajadused vastandina individualistlikele väärtustele, teisel aga traditsionalistlikud väärtused vastandina sekulaarsetele väärtustele.
"Eesti on nihkunud sellel skaala ellujäämisväätustest eneseväljendusväärtuste poole ja traditsionalistlikest sekulaarsuse poole. Kuigi viimastel aastatel on toimund mõningane tagasiminek - aga see on üleilmne trend - siis üldine trend selge - me liigume eemale Ida-Euroopa ja SRÜ väärtusruumist ning lähemale Põhja-Euroopale," selgitas Jüristo. SALK seab oma eesmärgiks edendada liberaalsuse teljel eneseväljendusvabadust ja sekulaarseid väärtusi, märkis ta.
Sellest lähtuvalt kavandab SALK oma tegevust tänavuste kohalike omavalitsuste valimiste ning 2023. aasta riigikogu valimiste valguses.
Siiski peab sihtasutus valima teemasid, millega tegelema hakkab, kuna kõigeks ei jätku ressurssi, rõhutas Jüristo.
Küsimusele oma positsioonist justiitsministeeriumis väljatöötatud ja algselt ka Reformierakonna toetatud niinimetatud vihakõne seaduseelnõu suhtes, mille menetlus on nüüdseks peatatud, rõhutas Jüristo, et tema hinnangul käsitleb see vaenukõnet, ning ta kaldub seda algatust toetama. "Pigem jah. Sest vaenukõne pole küsimus mitte sõnavabadusest, vaid sellest, millised on konkreetsed tagajärjed inimeste kõnel, millest võib tekkida oht teistele inimesele," rääkis ta.
Kommenteerides seda, miks SALK kui liberaalseid väärtusi propageeriv ühendus erinevalt SAPTK-i liikmetest ei osalenud koroonapiirangute vastastel meeleavaldustel, rääkis Jüristo sellest, kuidas osales eelmisel aastal kriisistaabi töös ning nägi selle köögipoolt, mistõttu on tal sellele teemale teistsugune vaade.
Küsimusele, kas teda praegused piirangud häirivad, vastas Jüristo eitavalt. "See on eelkõige tervishoiu, mitte vabaduse valdkond," leidis ta.
Rääkides sihtasutuse rahalisest olukorrast, ütles Jüristo, et SALK-i pangakontol on hetkel 70 000 eurot, millest tasutakse igakuiselt uuringute korraldamise eest. SALK saab raha annetustest ning oma sümboolikaga esemete müügist, kokku laekub iga kuu arvele umbes 6000 eurot, milles mediaantoetus on 15-20 eurot.
Võrreldes endajuhitud sihtasutuse eelarvet ja kulusid SAPTK-iga, rõhutas Jüristo, et kuna SALK ei hoia üleval laia meediavõrku, vaid kasutab rohkem tavameediat, siis nad ka ei vaja nii suurt eelarvet.
Jüristo ütles, et SALK-i palgal on neli inimest, neist täiskohaga ainsana tema.
Toimetaja: Mait Ots