Ka läbipõdenud saavad uue kokkupuute järel teateid isolatsiooninõude kohta
Terviseametil on olemas ülevaade koroona läbi põdenud inimestest, kel pool aastat pärast haigestumist on tõenäosus uuesti haigeks jääda väga väike. Sellegipoolest saavad nad pärast koroonahaigega kokkupuutumist jätkuvalt ametliku teate, et peavad lähikontaktsena kaheks nädalaks isolatsiooni jääma.
Isegi need, kes alles koroonat põdenuna tõusid hiljuti tõvevoodist, võivad saada terviseameti teate, et peavad lähikontakstena jääma kaheks nädalaks isolatsiooni, kuigi tõenäosus uuesti nakatuda on neil väga väike.
"Terviseametil on olemas andmed nendest inimestest, kes on juba haiguse läbi põdenud. Küll täna see andmebaas ei võimalda automaatset seostamist ehk kui oldi uuesti lähikontktis ja eelnevalt on läbi põetud, siis automaatset seostamist täna andmebaas ei võimalda, aga loodame nende arendustega lähiajal jõuda ka nii kaugele, et see protsess toimuks kiiremini ja automaatsemalt," põhjendas teadete saatmist terviseameti nakkushaiguste seire osakonna juhataja Hanna Sepp.
Kuniks uus lahendus pole veel tööle hakanud, soovitab Sepp võtta inimestel ühendust terviseameti inspektoriga, kes saab isolatsioonikohustuse maha võtta.
Sepa sõnul annab koroonatest kuni 67 päeva pärast nakatumist positiivse tulemuse. Seetõttu tuleb neil, kes enne Eestisse tulekut on haiguse läbi põdenud, teha küll koroonatest, kuid piiriületamise järel isolatsioonikohustust neil ei ole, kui nende arst on andud neile tõendi tervekstunnistamise kohta.
"Me soovitame kanda maski ka neil, kes on läbi põdenud hiljuti, et vältida erinevaid arusaamatusi või siis võimalust, et toimub taasnakatumine," lisas Sepp.
Leedu teatas, et uuel nädalal hakatakse vaktsineerima neid hooldekodude elanikke, kelle verest ei leita koroona läbipõdemisele viitavaid antikehi. Tartu Ülikooli viroloogiaprofessori Andres Meritsa sõnul tasuks ka hiljuti haiguse seljatanutel võimaluse korral end vaktsineerida, antikehade testi tegemist ei pea ta põhjendatuks.
"Küsimus on, kas see asi on seda väärt ja peale selle on haiguse läbipõdejatel ja vaktsiinisaajatel vähemalt üks suur erinevus: vaktsiinisaajate puhul on olukord plaju standardsem, sest inimesed saavad ühesuguse vaktsiinikoguse, neile manustatakse seda ühesugusel viisil ja selle mõttes peaks varieeruvus selles grupis vähemalt teoreetiliselt olema palju väiksem kui nakatunutel, kes on põdenud haigust erineva kuluga ja erinevatel aegadel," selgitas Merits.
Kui gripi vastu tuleb viiruse muutlikkuse tõttu igal sügisel vaktsineerida, siis koroonaviirus Meritsa sõnul nii palju ei muutu. Kas jaanuaris süsti saanud peavad sügisel uuesti laskma end vaktsineerida, sõltub immuunvastuse püsivusest ja selle kohta selguvad esimesed andmed alles mais-juunis.
Toimetaja: Merilin Pärli