Kortermajad saavad taotleda kordategemist uut tüüpi tehnoloogiaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

KredExi korterelamute renoveerimistoetuse taotluste vastuvõtmine peatati detsembris, kuni valitsuse täiendavate otsusteni. Küll saab aga esitada taotlusi hoonete renoveerimiseks uuel, tehases toodetud detailide kasutamise meetodil.

KredExi korterelamute renoveerimistoetuse taotluste vastuvõtmine pandi detsembris pausile, kui selleks mõeldud 50 miljonit eurot täis sai, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kõigi korteriühistute, kes huvi tundsid, taotlused rahuldati. Sisuliselt me ootame valitsuse uusi poliitilise tasandi otsuseid, et uute voorudega alustada," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ekspert Raiko Puustusmaa.

Küll on aga võimalik taotleda toetust korterelamute renoveerimiseks uut tüüpi tehnoloogia abil, kus paneelelamu seina monteeritakse tehases toodetud valmisdetailid. Esimene selline maja on pilootprojektina renoveeritud Tallinna tehnikaülikooli ühiselamu Mustamäel.

"Elementrenoveerimise puhul vahe tavaliste korterelamutega on see, et see töö viiakse tehasesse ja tehases tehakse valmis nii seinaelemendid kui ka katuseelemendid. Nende elementide sees on ka aknad ja vajalikud ventilatsioonitorustikud. Kui need saavad tehases valmis, siis nad tuuakse objektile ja monteeritakse hoonele külge ja hoone saab uue kasuka selga. See protsess on oluliselt kiirem kui tavapärane renoveerimine, näiteks viiekorruselise hoone monteerimine ei tohiks võtta üle kahe kuu. Ja majale ei tule ka tellinguid ümber," selgitas tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski.

Kui muidu katab KredExi toetus kuni 30 protsenti renoveerimiskuludest, siis uue tehnoloogia kasutamisel on tingimused palju soodsamad.

"Seal on lausa 50 protsenti või kuni üks miljon eurot ja selle taotlusvoor on avatud kuni maikuuni ja seal KredEx ise pakub korteriühistule selle ettevõtte, kes kõik need tööd teostab. Ühistu peamine tegevus on teavitada oma liikmeid ja valida oma maja lahendus välja," ütles Puustusmaa.

Selleks aastaks on elementrenoveerimise toetusteks eraldatud umbes 20 miljonit eurot. Uuendada loodetakse umbes 20 tüüpprojekti järgi ehitatud maja.

"Pikas perspektiivis ei tohiks see lahendus kallim olla, pigem vastupidi. Kuna tööjõust on puudus, kes neid 200 maja aastas suudaks teha, või kui tulevikus on vaja teha 400-500 maja aastas, siis kindlasti tekib tööjõupuudus, hinnad lähevad üles ja selline tööstuslik renoveerimine on üks viis, kuidas seda leevendada," rääkis Kurnitski.

Tema sõnul suudavad selliseid detaile valmistada kõik Eesti puitmajatootjad.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: