Ringkonnakohus: nimepanekul ei tule järgida ranget kirjakeele normi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Beebi.
Beebi. Autor/allikas: Pixabay

Tartu ringkonnakohus otsustas, et lapsele nime valimisel ei pea järgima ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava.

Ringkonnakohtusse jõudnud kohtuasjas vaidlesid pooled selle üle, kas lapsevanema Kadri Trilljärvel on õigus panna oma lapsele nimeks y-lõpuga Nelery või tohtis Rakvere linnavalitsus selle keelata. Menetlusosalisena oli kaasatud ka siseministeerium.

Tartu ringkonnakohus kohustas nüüd Rakvere linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse kaebaja lapse eesnimena sisse Nelery.

Peamised normid, mille tõlgenduse üle vaieldi, on nimeseaduse (NS) § 5 ja § 7. NS § 5 lg 1 järgi kasutatakse isikunime kirjutamisel eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid.

Kohus nõustub siseministeeriumi seisukohaga, et lapsele nime panemisel tuleb arvestada ka keeleseadust. Siiski ei nõustu kohus ministeeriumi tõlgendusega, et nime panekule kohaldub KeeleS § 4 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 71 järgi range kirjakeele norm. Selline tõlgendus ei ole kohtu hinnangul ainuvõimalik. Oluline on silmas pidada, et keeleseadusel on kaks eesmärki: reguleerida eesti keele kasutust ametlikus asjaajamises ning kaitsta eesti keelt laiemalt.

"Praegusel juhtumil on küsimus aga lapsele nime valikus ja mitte haldusorganite keelekasutuses, mistõttu on küsitav, kas isikutelt on üldse proportsionaalne nõuda lapsele nimepanekul keeruka range kirjakeele normi järgimist. Samuti tuleb arvestada, et seadus sätestab selgelt ja ühemõtteliselt vanema subjektiivse õiguse oma lapsele ise nimi valida," selgitab ringkonnakohus oma otsuses.

Kohtu hinnangul on tõlgendus, mille kohaselt tuleks nimepanekule kohaldada ranget kirjakeele normi, ilmselgelt ebaproportsionaalne ja piirab ülemäära vanemate põhiõigusi. Kaalumisel on seejuures kaalukaussidel vastamisi põhiseaduslikud väärtused. Ühel pool on eesti keele kaitse, teisel kaalukausil puudutatud põhiõigustena nii vanemate õigus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele kui ka üldine vabaduspõhiõigus.

"Seejuures on oluline silmas pidada, et isikute eesnimed mõjutavad keele püsimajäämist üksnes vähesel määral. Palju olulisemat mõju omab näiteks eestikeelse hariduse või eestikeelse väärtkirjanduse kättesaadavus. Samas on vanemate jaoks valikuõigus nime panekul väga olulise kaaluga," selgitab kohus.

Seega ei tule ringkonnakohtu hinnangul nimepanekul järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava. Seda järeldust toetab ka tõdemus, et lapsele nime panekul kohalduv keelenõuete regulatsioon peab juba selle oluliselt teistsuguste adressaatide ringi tõttu olema vähem keerukas kui erialase väljaõppega ametnikele suunatud range kirjakeele norm. Nimepanekul tuleb lähtuda sellest, et isikunime kirjutamisel tuleb kasutada eesti-ladina tähti ja sümboleid ning vajaduse korral võõrkeelsete isikunimede ümberkirjutusreegleid. Eestikeelse isikunime kirjapilt peab vastama eesti õigekirjutuse reeglitele ja võõrkeelse isikunime kirjapilt peab vastama asjaomase keele õigekirjutuse reeglitele.

Lisaks toob kohus otsuses välja, et nime kirjapildis olev eesti-ladina tähestiku võõrtäht ei pruugi muuta nime veel võõrkeelseks, kui see oma kõlalt sobitub Eesti nimetraditsiooni ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed sellist kirjapilti oma lastele nimede panekul kasutada soovivad.

"Rahvuslik nimetraditsioon, mida siseministeerium soovib kaitsta, ei seisne selles, mis ametnikule või keeleteadlasele meeldib, vaid selles, millised nimed on tegelikult kasutuses. Kuna Eestis on võrdlemisi levinud y‑lõpulised naisenimed, siis tuleb tunnistada, et Eesti nimetraditsiooni võivad kuuluda ka y‑lõpulised naisenimed," selgitab kohus. Ka on kohtu hinnangul kaebaja põhjendatult viidanud sellele, et nimi Nelery on väga sarnane aktsepteeritud nimega Helery.

Seega asus ringkonnakohus seisukohale, et Nelery on eestikeelne nimi, mis ei ole keelatud, ja mis esineb Eestis tõendatult eelnevalt vähemalt ühel korral. Seega puudus linnavalitsusel alus keeldumiseks selle nime kaebaja taotlusel rahvastikuregistrisse kandmisest.

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: