Ema südikus sunnib riiki nimeseadust muutma
Kadri Trilljärv käis ametnikega kaks ja pool aastat kohut, et ta saaks oma lapsele panna nimeks Nelery - just y-tähega. Kohtulahingust tuli naine võitjana välja ja nüüd tuleb siseministeeriumil nimeseadust muutma asuda. Eelmisel nädalal otsustati, et edaspidi ei tohi ametnikud võõrtähtedega nime registreerimisest keelduda, kui Eestis elab vähemalt üks täpselt sama nimega inimene.
Varsti kolmeaastaseks saav Nelery sai 11. märtsil uue sünnitunnistuse, kus tema nime kirjutatakse igrekiga. Selleks tuli ta emal Kadri Trilljärvel ametnikega kaks ja pool aastat kohtulahinguid pidada. Kuigi Eestis üks sellenimeline neiu on, leidisid ametnikud, et võõrtähega nime võib lapsele panna ainult juhul, kui välismaal elab kas või üks selle nime kandja, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Nelery ema võitis ametnikke nii esimeses kui ka kaks korda teises kohtuastmes ning jaanuari lõpus langetaski ringkonnakohus uue otsuse, et lapsele nime valimisel ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava ning vanematel on õigus panna oma lapsele nimeks Nelery. Rakvere linnavalitsus koos siseministeeriumiga otsustas ringkonnakohtu otsuse teist korda riigikohtus vaidlustada. 9. märtsil lükkas riigikohus Rakvere taotluse tagasi ja nii sai laps vanemate valitud nime.
"Uue sünnitunnistuse saamine võttis aega ainult kolm päeva alates kohtuotsuse jõustumisest," rääkis Nelery ema Kadri Trilljärv.
Kui emale on siiani arusaamatu, miks otsustasid ametnikud nimevaidluse teist korda riigikohtusse viia, siis siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhi Enel Pungase sõnul oli tegu tubli ametnikuga, kes tegi oma tööd korralikult.
Riigikohtu otsus Rakvere linna kaebust mitte arutada aga on loonud pretsedendi, millega tuleb nüüd arvestada.
Pungase sõnul edaspidi võetakse võõrtähega nime lubamise puhul arvesse ka seda, kas mõni samanimeline inimene elab rahvastikuregistri andmetel Eestis. Kuna seadusemuudatuse tegemine võtab aega, siis Pungase sõnul oli Eestis elavate nimekaimudega arvestamine kiire lahendus olukorrale, aga muudatus tuleb tema sõnul ka nimeseadusesse sisse viia.
Seni tuli peredel esitada ametnikele tõendusmaterjali, et maailmas leidub vähemalt üks samanimeline inimene.
Kümmekond aastat tagasi tehtud seadusemuudatuse mõte oli ohjata vanemate fantaasiat laste nimede konstrueerimisel ja piirata selliste nimede nagu Chätryn panemist.
Pungas möönab, et ka senine nimeseaduse tõlgendus seda probleemi ei lahendanud, sest kui 1990. aastatel Eestis sündinud Chätryn elaks praegu Soomes, poleks ametnikel mingit argumenti selle nime panekust keeldumiseks.
Enam kui kaks aastat kohtuuksi kulutanud Kadri Trilljärve hinnangul piisakski mõistlikust halduspraktikast.
"See ei pea olema seadusesse sissekirjutatud, kui see nii toimib, siis palun väga. Mina olen kogu aeg ajanud seda taga, et asi oleks mõistlik. Et inimesed võtaksid pigem neid asju mõistusega, kui et hakkavad näpuga järge pidama," sõnas ta.
Tema kogemuse kohaselt ametnikud pigem kaitsevad üksteist, kui mõtlevad inimese peale. "Ma ise nägin, et see koostöö Rakvere linna ja siseministeeriumi vahel on tõesti tugev, nad tegelikult teevad selle rünnaku ühe inimese vastu. Mul tekkis vahepeal tunne, et Rakvere linna vastu ma veel saan, aga ministeerium ehmatas mind ära," sõnas ta.
Uus nimeseaduse eelnõu on siseministeeriumis ootel ja Pungase sõnul uus valitsus ei ole jõundud sellega veel tegeleda. Ametniku sõnul ei ole plaanitud suuri muudatusi eelnõusse, millega on kavas keelata kurjategijatel oma nime vahetada ja mis ei luba kooselulepingu sõlminud samasoolistel paaridel ühte perekonnanime võtta. "Aga võib-olla nüüd sellest kohtulahendist tulenevalt mõned eesnime muudatused teeme," arvas Pungas.
Toimetaja: Merili Nael