Harri Tiido: alanud aasta ohud ja võimalused
Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all alanud aasta riskid ja võimalused. Riskide nimistu alguses on pandeemia jätkumine koos sellega kaasneva väsimusega piirangutest USA-s, Euroopas, Venemaal ja mujalgi, märgib Tiido.
Aasta lõpus ning uue aasta alguses tehakse alailma erinevaid kokkuvõtteid ja ennustusi. Kuigi mulle ennustamine eriti ei meeldi, viskan siiski omalt poolt ka kümme senti sellesse katlasse.
Kuid ma ei ennusta ise, vaid kasutan USA mõttekeskuse Atlantic Council ehk Atlandi Nõukogu ülevaadet alanud aasta kümnest riskist ja kümnest võimalusest. Kõrvale võtsin ka Eurasia Groupi ehk Euraasia Grupi ülevaate riskidest.
Niisiis, riskide nimistu alguses on pandeemia jätkumine koos sellega kaasneva väsimusega piirangutest USA-s, Euroopas, Venemaal ja mujalgi. Kõik loodavad vaktsineerimisele, kuid, nagu hoiatab ka ajaleht Financial Times, probleemid võivad tekkida logistika ning vaktsineerimisega ka siis, kui tootmine käima saadakse.
Vajalik oleks ju vaktsineerida enamik umbes viiest miljardist täiskasvanud inimestest kogu maailmas ja paljudele riikidele saab see olema üle jõu käiv. Elik õigus on neil, kes kinnitasid, et see viirus on tulnud et jääda, muteerudes ajapikku ei tea milliseks.
Eurasia Group paneb aga esimeseks Joe Bideni presidendiaja alguse ja sellega kaasnevad raskused. Donald Trumpi soovimatus valimiskaotust tunnistada ning häältehulga napp erinevus ka senati valimistel kinnitab, et Ameerika ühiskonnas tekkinud lõhe jääb püsima ka alanud aastal.
70 protsenti vabariiklastest usub, et valimised varastati Trumpilt, samas kui demokraatide vasaktiib hakkab survestama Bidenit tegudele oma nägemuste teostamiseks ja see võib vähendada Bideni toetust erakonna mõõdukama tiiva seas. Elik segadused ookeani taga jätkuvad ja seda kinnitavad mõlemad vaadeldavad ülevaated.
Atlantic Councili kolmas risk on võlakriis. Mullu kasvas võlgade kogumaht umbes 15 triljonit dollarit ja eeldatavalt oli see aasta lõpuks 365 protsenti globaalsest kogutoodangust. Alanud aasta lõpuks peaksid arengumaad maksma tagasi umbes seitse triljonit dollarit võlgu, kuid selles on ilmselt põhjust kahelda. Elik rahandus- ja laiemalt majandusmaailmas käärib ja selle käärimise tulemusi on raske ennustada.
Kaasnev nähtus on ka majanduse aeglane taastumine. Enamus maailmast ilmselt ei jõua mulluse aasta eelsele RKT tasemele isegi aasta lõpuks, välja arvatud ilmselt Hiina.
Joe Bideni presidendiaja alguseks võib ta seista silmitsi uue kriisiga suhetes Põhja-Koreaga ning selle tuumarelvaprogrammiga. Kuid tõenäoliselt USA surve hoiab Põhja-Korea liidrit siiski enesetapjalikest sammudest. Paralleelset jääb õhku küsimus Hiina kasvavast väljakutsuvast käitumisest nii rahvusvahelisel areenil kui siseriiklikult, koos ohuga USA-Hiina kokkupõrkeks Taiwani pärast.
Eraldi teema on USA ja Iraani suhted, mille puhul loodetakse nii USA kui ka Iraani poolt rahvusvahelise lepingu raamidesse tõmbumist, vältimaks äkilisi liigutusi ja liigseid pingeid.
Maailmas on praeguseks juba kätte jõudnud ka viimaste kümnendite raskeim toidukriis. Pandeemia on katkestanud mitmed logistikaketid ja ÜRO ennustab, et nälga sureb tänavu rohkem inimesi kui pandeemiasse.
Paralleelselt ülirikaste jätkuva kiire rikastumisega jätkub sel aastal aga keskklassi vähenemine. Umbes 150 miljonit inimest aga langeb aasta lõpuks täielikku vaesusesse. Ajalooliselt on täheldatud, et keskklassi erosioon, nagu ka ebavõrdsuse kasv, tähendavad ka poliitilist ebastabiilsust, demokraatia taandumist ja enamaid konflikte.
Atlantic Council lisab eelöeldule veel ka Uus-Otomanliku Türgi agressiivsuse jätkuva kasvu ja Eurasia Group omalt poolt muude seas ka keskkonnatemaatika.
Võimaluste vallas pakub Atlantic Council esmasena multilateralismi taastumise, seda eelkõige Joe Bideni saamisega USA presidendiks ning Ameerika tagasipöördumisega rahvusvaheliste lepingute süsteemi. Teatavaid võimalusi nähakse ka USA ja Venemaa suhetes, näiteks uue strateegilise tuumarelvalepingu läbirääkimiste näol, millesse püütakse kaasata ka Hiinat.
Lähis-Idas viimase aasta vältel toimunud suhete selgitamised Iisraeli ja mõnede Pärsia lahe riikide vahel tõotab heal juhul jätkuda.
Aasia-Vaikse ookeani regioonis on Joe Biden viidanud huvile liituda taas Trans-Vaikse ookeani Partnerlusega, millest Donald Trump riigi välja viis. Meile nii südamelähedases digivaldkonnas on näha interneti jagunemist erinevateks osadeks – kolm digirežiimi, mida juhivad vastavalt Euroopa Liit, USA ja Hiina.
Lisaksin omalt poolt veel ka Venemaa pürgimise oma, sõltumatu netimaailma kujundamiseks. Selle digikeskkonna balkaniseerumisega tegelemine saab nii Euroopale kui ka USA-le olema paras väljakutse.
Lisaks on võimalused, et tehisintellekt astub taas pika sammu edasi ning et töötatakse välja universaalne koroonaviiruse vastane vaktsiin. Ja transpordi ning energeetika vallas loodetakse hüpet akude mahutavuse vallas, mis annaks neile valdkondadele tõuke kiiremaks arenguks.
Seega leidub alanud aastaks nii riske kui ka võimalusi.
Viited lugemishuvilistele
Toimetaja: Kaupo Meiel
