"Eesti peab ennast näitama rahvusvahelises koostöös lisaks Vene ohu meenutamisele ka muude teemade ülestõstjana, kus Eestil piiririigina ja Venemaa naaberriigina on olulised küsimused," rääkis Mihkelson esmaspäeval Vikerraadio saates "Välistund".

"Venemaa osas pole midagi teha - võime küll veelgi piirata suhtlust ja visiite ära jätta, kuid reaalsus on see, et Euroopa pealinnades räägitakse pidevalt vajadusest Moskvaga suhteid uuesti soojendada või vähemalt rääkida rahvusvaheliselt olulistel teemadel," tõdes Mihkelson. Ta tõi näiteks USA tulevase presidendi Joe Bideni administratsiooni jaoks üliolulist strateegiliste relvade piiramise lepingut START-2, mille tähtaeg veebruaris täitub. Samuti on vaja Venemaad, kui otsida lahendust Iraanis, Süüria, Liibüa ja muudes konfliktipiirkondades, lisas ta.

Eesti osaluse näitena tõi Mihkelson välja Euroopa Liidu uue finantsperspektiivi (MFF) raames rahastatavad piiriülesed ühisprojektid Venemaaga, mis tema sõnul on loonud olulist stabiilsust ja transparentsust Kagu-Eestis ja Narva piirkonnas. "Kõik sellised taristuprojektid on üliolulised, mis loovad ettenähtavat stabiilsust, sest igasugune ebastabiilsus võib meid ohustada," rõhutas ta.

Piirileping pole aktuaalne

Rääkides Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimisest, tõdes Mihkelson, et ilmselt Venemaa ei ole sellest praegu huvitatud ning seetõttu ei ole teema aktuaalne.

"Riigikogu on korduvalt näidanud, juba alates 2005. aastast, kui Eesti - Vene piirileping esimest kord oli riigikogus arutelul, et on valmis meievahelist riigipiiri rahvusvahelise õiguse kohaselt määratlema ja ratifitseerima," ütles Mihkelson. Tema sõnul on olemas arusaam, et piirilepingu lõplikuks heakskiitmiseks peaks pooled töötama selle ratifitseerimisel paralleelselt. Riigikogus on lepingu ratifitseerimine esimese lugemise läbinud, Vene parlamendis mitte.

"Teame, et pall on Venemaa poolel ja nad pole näidanud vähematki huvi selle juurde naasta. Seda enam, et sel aastal toimuvad Venemaal ka riigiduuma valimised. Praegusel ajahetkel ma ei näe, et Venemaal oleks see prioriteetide esirinnas," märkis Mihkelson.

Mihkelson oli saate teise külalise, välisminister Urmas Reinsaluga, sama meelt, et Venemaale tuleks seoses opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamisega kehtestada täiendavaid sanktsioone. Lisaks tõi ta välja, et Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee võiks oma järgmisel kohtumisel uuesti tõstatada Vene delegatsiooni volituste teema.

Leping Ühtse Venemaaga on kohatu aga mitteaktiivne

Kommenteerides Reformierakonna uue koalitsioonipartneri - Keskerakonna - koosöölepingut Vene võimuparteiga Ühtne Venemaa, tunnistas Mihkelson, kes on lepet varasemalt korduvalt kritiseerinud, et selle olemasolu on kohatu, kuid see ei hakka koalitsiooni tööd segama nagu see ei häirinud ka kahe varasema, Jüri Ratase juhitud koalitsiooni tegevust.

"Rääkisime sellest, aga arusaadavalt ei olnud see keskne teema. Sest Eesti välispoliitikas nagu ka (lahkuva valitsuse välisminister - toim.) Urmas Reinsalu teab, olles viimased neli aastat olnud Keskerakonnaga koalitsioonis - meil on oluliselt rohkem olulisi küsimusi välis- ja julgeolekupoliitika ning kaitsepoliitika valdkonnas, mis on Eesti riigi julgeoleku tagamise seisukohalt prioriteetsed. Keskerakonna liikmed ja juhid on ka korduvalt ja avalikult välja öelnud, et see lepe, mis sõlmiti 2004. aastal, on neil kivina kaelas. Ühtegi märki pole ju näha, et nad seda aktiivses olekus hoiaksid," rääkis Mihkelson. "Loomulikult, arvestades Venemaa arenguid, on kohatu, et selline leping eksisteerib. Aga see pole seganud - nagu Reinsalu võib kinnitada - Eesti huvide esindamist kõige laiemas ampluaas, kui räägime välis- ja julgeolekupoliitikast," lisas ta. Tema sõnul on see paber, mis viimase kümnekonna aasta jooksul pole näidanud mingit aktiivset elu.

"Kui selle mõju pole viimase kümne aasta jooksul tuvastatud ja ka viimase nelja aasta jooksul, kui Isamaa ja EKRE said selles koalitsioonis oldud, siis peame [ka meie] keskenduma meile prioriteetsetele teemadele rahvusvaheliselt päris turbulentsel ajal," tõdes Mihkelson.

Ministrikohast ei keelduks

Mihkelson keeldus rääkimast uue valitsuse liikmetest, kuid tunnistas, et ei keelduks, kui saaks pakkumise hakata välisministriks.

"Loomulikult, ma olen 20 aastat poliitikas peaasjalikult nendel teemadel töötanud riigikogus. Oleks imelik, kui ma ütleksin ei. Aga kõik valitsuse personaaliat puudutavad küsimused selguvad nädala lõpus," rääkis ta.

Saates oli jutuks veel Eesti tegevus ÜRO-s, Põhja- ja Baltimaade koostöö, rände teemad, EKRE mõju Eesti välissuhtlusele ning 2025. aasta maailmanäitus (EXPO) Jaapanis.