"Välisilm" tegi ülevaate Trumpi tagandamisprotsessi meeleoludest
Ameerika Ühendriigid elavad veel paar päeva president Donald Trumpi juhtimisel. Vabariiklased otsivad võimalust leppimiseks - nii isekeskis kui ka demokraatidega, samas kardavad mitmed, et senati tagandamisprotsess kisub erakonna lõhki, vahendas "Välisilm".
Aasta tagasi algas USA senatis president Donald Trumpi tagandamisprotsess, mis lõppes veebruari alguses tema õigeks mõistmisega. Nüüd võetakse see teekond uuesti ette. Seekord süüdistatakse presidenti ülestõusule õhutamises.
USA esindajatekoja demokraatide liidri Nancy Pelosi sõnul ei olnud mässulised Trumpi silmis vabaduse vaenlased, vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. "See eesmärk oli võimu külge klammerdumine, kodanike soovi eiramine, terava ja verise kokkupõrkeni jõudmine ligi kaks ja pool sajandit kestnud demokraatias. See ei ole teoreetiline ega erakondlikust kuuluvusest motiveeritud," sõnas ta.
USA esindajatekoja liikme, vabariiklase Jim Jordani sõnul on tagandamine olnud demokraatide kinnisidee. "Nad ründasid teda juba enne esimeste valimiste võitmist, enne kui ta 2016. aastal võitis. Nad ründasid teda sel suvel, kui algatasid oma uurimise. See on hirmutav, kuhu liigume, sest see on midagi enamat, kui USA presidendi tagandamine. See on presidendi ja nende inimeste tühistamine, kellega teie ei nõustu."
Trumpist sai esimene USA president, kes on esindajatekojas kaks korda tagandatud, kuid sellest veelgi tähelepanuväärsem on, et senati kohtuprotsess algab alles pärast seda, kui ta on juba ametist lahkunud. Demokraadid rõhutavad, et see ei ole oluline, sest nende hinnangul pani president ametis olles toime kuriteo ja peab selle eest vastutama.
"Praeguses olukorras on üheks tagandamise eesmärgiks kindlustada, et Donald Trump ei saa enam kunagi riigiametisse kandideerida ja presidendiameti poole püüelda," sõnas USA esindajatekoja liige, demokraat Joaquin Castro.
Vabariiklasest senaatori Lindsey Grahami sõnul on tagandamine poliitiline protsess ja kui president on tõepoolest seadust rikkunud, siis sellega peaksid tegelema teised asutused.
"Esindajatekojas toimus tagandamine ööpäevaga, ilma tunnistajate, advokaatide ja kuulamisteta. Milline saab olema kohtumõistmine senatis? Mida aitab see, kui tagandame president Trumpi pärast tema ametist lahkumist? See on põhiseadusevastane rünnak presidendiameti vastu. See lõhestab riiki. See õhutab vägivalda," rääkis Graham.
Põhiseadus on ametist lahkunud presidendi tagandamise osas ähmane ja ka õiguseksperdid eriarvamusel.
Rice'i Ülikooli ajalooprofessori Douglas Brinkley arvates võib seda teha, kuid samas tuletab ta meelde, et isegi kui Trump mõistetakse senatis süüdi, siis see ei tähenda automaatselt, et ta ei saa enam riigiametis töötada. "Kõigepealt peab ülestõusule õhutamise süüdistusakt saama USA senatis kahekolmandikulise toetuse ja kui nii läheb, siis tuleb teine hääletus, mis keelaks tal igaveseks Ameerika valitsuses töötamise. See vajab vaid lihthäälteenamust," rääkis ta.
Vaatamata sellele, et mõned vabariiklased soovivad ennast ja kogu erakonda Trumpist eraldada, on äärmiselt vähetõenäoline, et ta senatis süüdi mõistetakse.
Senati vabariiklaste juht Mitch McConnell on öelnud, et ta veel ei tea, kuidas hääletab. Nii mõnedki vabariiklased on aga mures, et senati tagandamisprotsess kisub erakonna lõhki.
Senaator Grahami sõnul tuleks vabariiklastel jääda kindlaks mõttele, et tagandamised mõjuvad sellele ametile ja sellega kaasa minemine tähendab oma erakonna hävitamist.
Samuti on õhus küsimus kui palju ja kas üldse mõjutab tagandamine president Donald Trumpi edasisi plaane.
Toimetaja: Barbara Oja