Vana Visby Ojamaa ehk Rootsi nimega Gotland näib külalisi täis suvedega võrreldes magavat sügavat talveund ja koroonaajal veel tavalisest sügavamatki.

Lumises metsas rikuvad rahu püssipaugud. Rootsi kaitseväelased harjutavad iga-aastasteks laskmiskatseteks. Sõjaväelased on taas püsivalt Gotlandil kohal, selleks et teha võmalikud ootamatud üllatused võimalikult raskeks.

Praegu on püsivalt saarel ligi 300 kaitseväelast. Otsus sõjaline kohalolek Gotlandil taastada sündis Stockholmis pärast seda kui Venemaa annekteeris Krimmi. Keset Läänemerd asuv saar on strateegiliselt ülioluline.

"Vaadake kaarti, kus Gotland asub, geograafia ei valeta kunagi. Gotland on strateegiliselt oluline kaitseks ja Läänemere kontrolliks," ütles Rootsi kaitseväe peastaabi ülem Jonas Haggren

Gotlandi kaitse tugevdamine järgnevatel aastatel moodustab osa kavandatud mahukast investeeringute programmist.

"Seal on praegu soomusrügement, mida me oleme tugevdanud õhukaitse võimekusega, seal on Kodukaitse. Aga saarele saab alati asju juurde viia, nii saab Gotlandit kaitsta õhust ja merelt. Plaan on praegust pataljoni tugevdada, võib-olla õhukaitsega. See plaan ei ole veel eriti küps," rääkis Haggren.

Gotland on võtmetähtsusega kogu Läänemere julgeoleku jaoks laiemalt ehk ka Eesti ja Baltikumi kaitsevõime sõltub osalt seal toimuvast.

"Jah, mitmed meie NATO sõbrad on olnud mures, et Venemaa võib Gotlandi okupeerides lõigata ära Baltikum laeva- ja lennuliiklusest. Kui me taastasime sõjaväe Gotlandil, siis saime me kiidusõnade osaliseks Baltikumilt ja ka ameeriklastelt ja NATO-lt," rääkis Rootsi Kaitseuuringute Agentuuri analüütik Robert Dalsjö.

"Me ei tohiks ärgata mõnel hommikul avastusega, et Slite sadamas on laev, kust tulevad maale rohelised mehed äärmiselt kõrgetasemeliste õhukaitsesüsteemidega. Selline asi ei tohiks võimalik olla," kommenteeris mõttekoja Frivärld analüütik Patrik Oksanen.

Gotlandil tuli mõned aastad tagasi keskvõimu palvel loobuda tulusast tehingust Nord Streamiga, kes soovis siinset sadamat kasutada gaasijuhtme ehitamiseks.

Kui Nord Stream soovis Slite sadamat kasutada torujuhtme ehitamiseks, siis keeldus Rootsi just julgeoleku kaalutlustel.

Gotland ei ole aga muidugi mitte ainus koht, kuhu kaitseeelarvesse lisanduv 40 protsenti rahast läheb. Oluliselt tugevneb õhukaitse, Rootsi on ostnud Patriot süsteeme, 60 hävituslennukile lisandub veel 40, neljale allveelaevale lisandub viies, suureneb armee ja kasvab ajateenistusse kutsutavate noorte hulk.

Jonas Haggreni sõnul tuleb juurde ka brigaade ja rügemente. "Mereväes tugevneb allveelaevade võimekus ja me moderniseerime oma korvette lisades neile õhukaitsevõimekuse ja õhujõududes jätkame Gripeni hävitajate aredamist. Samuti püüame me suurendada kaugmaarakettide võimekust," lausus Haggren.

Rootsi ei ole NATO liige, küll aga teeb Rootsi üha tihedamat koostööd kaitsealliansiga ja samuti NATO-sse mittekuuluva Soomega. Võimaliku konflikti korral otsustavad poliitikud konkreetsed sammud konkreetses olukorras, küll aga pingutab Rootsi selle nimel, et olla valmis koostööks.

"Ma arvan, et me kõik, kes me siin piirkonnas elame, oleme teadlikud sellest, et me kõik peame aitama kui siin tekkib konflikt," sõnas Haggren.

Patrik Oksanen märkis, et Rootsi julgeolekumõtlemises on solidaarsusklausel ja see ütleb, et Euroopa kaaslaste puhul ei jää Rootsi kõrvale ja ei vaata pealt, mis juhtub. "Me aitame igal võimalikul moel, millega saame ja vastutasuks loodame oma Euroopa ja Põhjala sõpradelt sama."

Vabatahtlikud sõjaajaloohuvilised peavad Gotlandil muuseumi. Rootsi erusõjaväelane ja ise aastaid saarel teeninud Nils Folke Ericsson ütles, et külma sõja ajal oli Gotland üks lääne eelposte ja selle toonane militariseerituse aste näitab, kui oluliseks selle kaitset siis peeti.

"Siin Gotlandil oli enim õhutõrjeüksusi, kui lugeda ruutkilomeetri kohta. Meil oli soomusbrigaad, suurtükiväe rügement, rannakaitse suurtükiväe rügement ja õhutõrjepataljon. Lisaks kohalikud kaitseüksused. Kõik kokku mobiliseerituna oli ligikaudu 20 000 relvastatud meest," rääkis Ericsson.

Luik: rootslastel on piisavalt ressurssi, et taastada täiemõõtmeline kaitsevõime

Eesti kaitseminister Jüri Luik ütles, et Rootsis on NATO-ga liitumise meelsus muutunud seda üha toetavamaks.

"Rootsi teeb mitte ainult sõnades, vaid ka praktikas väga palju ära selleks, et taastada selline kaitsevõime nagu Rootsil oli Külma sõja ajal," lausus Luik.

"Venemaa tegevus on rootslasi häirinud tervikuna. Küsimus ei ole ainult venelaste agressiivsuses Läänemere regioonis, aga eelkõige kõik see, mis toimus ja toimub praegu Ukrainas, kindlasti on mõjutanud ka Valgevene sündmused, aga ka see, kuidas Venemaa käitub üle terve Euroopa," sõnas Luik.

"See kõik on loonud Rootsis sellise tunde, et tuleb tõsiselt tegutseda," rääkis Luik.

Luik rõhutas, et Rootsi on sõjatööstuse seisukohalt väga mõjukas riik. "Riik, kes suudab ise toota hävituslennukeid, väga moodsaid pealveelaevu, ülimoodsaid allveelaevu, mis on spetsiaalselt Läänemere jaoks mõeldud. Nii, et kui rootslased on nüüd tõsiselt selle asja kätte võtnud, siis neil on piisavalt ressurssi, et taastada Rootsi täiemõõtmeline iseseisev kaitsevõime," kommenteeris Luik.