Luik: Eestis on reservarmee mudel end täielikult õigustanud

Foto: ERR

Ametist lahkuv kaitseminister Jüri Luik (Isamaa) tõdes ETV saatele "Välisilm" antud intervjuus, et reservarmee mudel on end Eestis täielikult õigustanud ning hoolimata sellest, et palgaarmeele üle minna soovinud Reformierakond taas kaitseministri portfelli saab, on need vaidlused tänaseks läbi.

Tahaks alustada kalambuuriga, et täna on teil kaitseministrina luigelaul, aga ma võtaks kohe kalambuuri tagasi, teades seda, et te olete ennegi olnud nii välisminister, kaitseminister, uuesti kaitseminister. Nüüd te küll lahkute, aga ilmselt ilmute jälle kuskil välja, mine tea, äkki Kadriorus?

Selle kohta ma ei oska küll midagi öelda. See on väga ootamatu tõdemus. Ei usu seda.

Kui Reformierakonna käes oli kaitseministri portfell aastatel 2005-2007, siis võitles Jürgen Ligi kaitseministrina tugevalt palgaarmeele üleminemise nimel. Ja aastal 2010 oli see lausa Reformierakonna programmis. Nüüd läheb kaitseministri portfell taas Reformierakonna kätte. Kas see vaidlus on nüüdseks möödas või tuleb palgaarmee jälle jutuks?

Ma ei usu. Ma usun, et see võitlus on võideldud ja me oleme eriti viimaste aastate jooksul väga selgelt näidanud kuivõrd suured võimalused on reservarmeel. Me oleme ju viimasel ajal teinud õppusi, kus sisuliselt ühe päevaga aetakse kokku kas üks pataljon või isegi kaks pataljoni. Väga paljud riigid, kellel on reservarmee, isegi ei julge seda teha, sest nad kardavad, et järsku ei tule piisavalt mehi kokku. Meil seda probleemi ei ole, tuleb kokku väeosa, ta on välja õpetatud, relvastatud, valmis minema. Reservarmee mudel on ennast sajaprotsendiliselt õigustanud ja viimase kolme ja poole aasta jooksul olen ma teinud kõik endast oleneva, et kriipsutada alla, et ka reservarmee võib olla professionaalne armee.

Uues koalitsioonileppes on kirjas, et kaitsekulutustele kulutataks vähemalt kaks protsenti SKT-st, nagu kaitseväe juht Martin Herem on öelnud. Tegelikult, kui Eestit tahaks iseseisvalt Venemaale sõjaliselt vastu seista, siis peaks olema 6,5 protsenti SKT-st. Kas see rahastus kaitseväele ja kaitse-eelarvele jääb püsima ka uue koalitsiooni ajal?

Ma loodan küll. Õnneks on sõjalistes kaitsealastes küsimustes valitsenud siiski päris suur konsensus ja jällegi omalt poolt ma olen teinud kõik, et peaaegu jõuga seda konsensust hoida. Riigikaitse on selline ala, kus kisklemine on kõige ohtlikum.

No hiljuti teie valitsuses see kisklemine oli EKRE ja kaitseministeeriumi vahel.

Oli paar konkreetset teemat. Üks oligi seesama riigikaitsekulutused, aga lõpuks me ikkagi ju jõudsime sinna, kus ühelt poolt riigikaitsekulutused säilivad ja ei ole häiritud sellest nii-öelda Koroona-aegsest majanduslangusest. Ja teisest küljest meil on isegi võimalik osta juurde moodsat tehnikat, rannakaitse rakette, millest kindralmajor Herem just rääkis - pikamaa 200 kilomeetri raadiusega lendavad raketid.

See 6,8 on tõesti siis, kui me kõigi sõjateaduse reeglite järgi üksi peaksime oma riiki kaitsma. Õnneks me oleme osa NATO-st, siin on NATO liitlased ja mis minu jaoks on alati olnud väga oluline ja see on eriti viimastel aastatel käivitunud - suured õppused, kus me harjutame, kuidas meie liitlased saavad meile appi tulla. Selge on see, et see üks Briti pataljon, mis siin Eestis on, on pigem niisugune tõrje ja hoiatuspataljon, kuigi ta on väga lahingvõimeline. Aga see suur nii-öelda ratsavägi saabub siis, kui selleks vajadus tekib ja seda me oleme nüüd viimastel aastatel korduvalt eri moel harjutanud.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: