Kaitseministeeriumi arengukava näeb ette rannakaitsesüsteemi aastaks 2025

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Poola rannakaitse raketiüksus Kevadtormil. Autor/allikas: Ardi Hallismaa/Kaitsevägi

Kaitseministeeriumi arengukava aastatakse 2022-2025 näeb ette rannakaitsesüsteemi, välihaiglaid ja käsitulerelvade uuendust. Kava täideviimine sõltub algavast riigieelarve arutelust.

Rahvusvaheliste Kaitseuuringute Keskuse teadur Martin Hurt ütleb, et hiljuti kaitseministri poolt kinnitatud uues kavas üllatusi ei ole. Märkimisväärne on rannakaitsesüsteemi kasutuselevõtt. Siin on aga küsimuseks, kas leitakse vajalik rahastus, tõdes Hurt.

"Merel, sõjaajal, on kaitseväe võime vastast mõjutada miinide, suurtükkidega, raketisüsteemidega siiamaani sisuliselt olematu. Selle uue võime käivitamisega tekib meil põhieeldus, et tulevikus edasi arendada. Me ei räägi siin suurtest kvantiteetidest, aga pigem tekib meil siin algne võime, mida saab siis järk-järgult tugevdada," selgitas teadur.

Kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk seletab, et see võimekus on plaanis luua aastaks 2025. Kuna kava koostamisel arvestati varasemate poliitilise lubadustega võib riigieelarvestrateegia arutluse käigus veel muutusi tulla.

"Me peame kõike seda vaatama peatselt algavate riigieelarvestrateegia läbirääkimiste kontekstis. Kui selle käigus tulevad valitsuselt uued ja seni eeldatust märkimisväärselt erinevad suunised, siis see tähendab ka, et sõjalise kaitse arendamise kava läheb täiendamisele või ringi vaatamisele," rääkis kantsler.

Prikk ütles, et ette toodi ka 2. jalaväebrigaadile välihaigla arendamine. Lisaks jätkatakse uute automaatide tarnimisega. Neid on kaitseväel hetkel pea 7000 ja järgmise aasta alguseks peaks olema 15 000. Kogu sõjaajastruktuur sealhulgas osad kaitseliitlased on plaanis rahedega relvastada. Prikk lisab, et kui varem sai korralike kasutatuid relvasüsteeme hankida, siis täna on tihti mõistlik mõelda uutele süsteemidele.

"Järjest rohkem näeme seda, et eriti olukorras, kus ka teised riigid on mingis mõttes ärganud konventsionaalse ohupildi suhtes, siis igasuguste vähekasutatud ja veel pikka aega kasutatavat relvastust on võimalik saada järjest vähem," tõdes kaitseministeeriumi kantsler.

Nii võib lähiajal vaja olla välja vahetada ka teised kaitseväe relvad, millele varuosi või laskemoona on järjest raskem saada. Näiteks kuulipildujate puhul otsitakse lahendust, kas soetada uued või olemasolevate kulunud osad välja vahetada.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: