2020. aastal Eesti põllumajandustoodang taas suurenes ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Talivilja koristamine. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima ja 79 900 tonni liha, mis on vastavalt kolm ja viis protsenti rohkem kui aasta varem. Kasutatav põllumajandusmaa ilma koduaedadeta suurenes 3000 hektari võrra, jõudes 983 000 hektarini.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eve Valdvee sõnul suurenes 2020. aastal põllumajandustoodang enamikus taime- ja loomakasvatuse valdkondades.

"Eesti põllumehed kasvatasid teravilja kokku 370 000 hektaril, mis tähendab võrreldes eelnenud aastaga peaaegu kahte protsenti kasvu. Jätkuvalt suureneb ka aasta keskmine piimatoodang lehma kohta, mis oli 9943 kg ehk 310 kg rohkem kui aasta eest. Lihatoodang suurenes samuti nii veise- kui ka sealiha osas, kuid muret teeb aasta keskpaigast vähenema hakanud piimalehmade arv," täiendas Valdvee.

Piimalehmi oli 2020. aasta lõpus 84 400, mis on 600 võrra vähem kui aasta tagasi.

Veiseid oli 253 400 ja nende arv jäi 2019. aasta sama perioodiga võrreldes pea muutumatuks. Sigu oli Eestis 316 800 ehk viis protsenti rohkem kui aasta varem.

Teravilja kasvupinna suurenemise tulemusena kujunes kogusaagiks rekordilised 1 633 000 tonni, keskmiselt saadi teravilja 4,4 tonni hektarilt, mis on veidi vähem kui eelneval aastal. Teraviljasaagist 841 000 tonni moodustas nisu, 561 000 tonni oder ja 118 000 tonni kaer.

Taliteravilja kasvatati 167 000 hektaril ja keskmiseks hektarisaagiks oli 5,3 tonni. Suviteravilja kasvatati 203 000 hektaril, kus hektarilt saadi 3,7 tonni vilja. Taliviljadest kasvatatakse kõige enam talinisu ja suviviljadest suviotra.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: