Euroopa Komisjon saaks AstraZenecat karistada, aga see pole eesmärk ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Kui AstraZeneca ei pea kinni Euroopa Liiduga sõlmitud lepingust, oleks Euroopa Komisjonil õiguslikult mitu võimalust firmale sanktsioone kehtestada. Samas on praegu kõige olulisem saada tootjalt võimalikult palju vaktsiine, ütles Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets "Terevisioonis".

Mida kohtumisel Euroopa Komisjoni ja AstraZeneca vahel otsustati?

Üks täpsustus kõigepealt, neil kohtumistel osalevad ka liikmesriigid, komisjon neil läbirääkimistel esindab ka liikmesriike, et taga on Saksamaa, Prantsusmaa ja ka Eesti. Need läbirääkimised olid liikmesriikide ja ravimitootja vahel.

Täna põhiline küsimus on selles, miks ravimitootja ei suuda tagada, mis Euroopa Liidu poolt sõlmitud lepingus on ja kuulati ära neid põhjendusi.

Kui vahepeal oli info, et AstraZeneca esindajad ei lähe kohtumisele, siis lõpuks firmajuht seal osales. Proovitakse leida lahendusi, et need kogused oleks kohe veebruaris suuremad, kui firma praegu on öelnud.

Miks ei suuda ravimitootja neid koguseid tagada, aga Suurbritannias suudetakse näiteks väga hästi?

Üks küsimus, mis on kogu aeg teema, on suured mahud. Ühendkuningriigis on need mahud väiksemad, kui oleks vaja kogu EL-ile. Kui räägime hinnangulistest kogustest, mis alguses AstraZeneca välja ütles, mis nad oleks valmis tarnima, siis see tähendaks Eesti jaoks seda, et meil oleks kaks korda nii palju vaktsiini veebruaris kui meil on praegu jaanuaris. Kui võtta eelduseks, et Pfizeri ja Moderna kogused jäävad selliseks, nagu nad on.

Kogu Euroopa Liidule oleks see päris suur maht, aga sellest kindlasti ei jätku. Põhjendused on seotud tootmisliinidega ja sellega, et nad ei ole piisavalt suure mahuga ja piisavalt efektiivsed. Komisjoni jaoks need põhjendused ei ole olnud veenvad, sest tegelikult AstraZenecal on neli tehast. 

Millest kaks on Euroopas ja kaks on Suurbritannias?

Kaks on Euroopa Liidus ja kaks Suurbritannias. Kõik need neli tehast on EL-i lepingu osa. Et seal teha niisugust vahet, et on võimalik ainult EL-i tehastes EL-ile toota, see kindlasti ei ole komisjoni seisukoht.

Ma küsin lepingu kohta. See ei ole praegu veel avalikuks tehtud, Euroopa Komisjon ähvardab, et tehakse lepingu sisu avalikuks. Mis seal koguste ja tarneaegade kohta kirjas on? Kas seal on konkreetselt pandud, et kindlaks kuupäevaks jaanuarikuu lõpuks peab EL olema saanud kindla arvu koguseid?

Ma arvan, et see ei ole ähvardus. Euroopa Komisjoni soov on jah, et see leping oleks avalik, sest nii palju on erinevat informatsiooni ja väiteid ka AstraZeneca poolt, mis päris lepingule ei vasta, Aga jah, selles lepingus on konkreetsed kogused, konkreetsed tähtajad ja konkreetsed tootmisvõimekused, mida ettevõte peab tagama.

Peame arvestama sellega, et Euroopa Liidu maksumaksjad ehk me kõik oleme ju päris suure summa investeerinud või ette maksnud nende vaktsiinide eest.

Mis see summa on?

See summa ka ei ole avalik, aga see on tegelikult meediast läbi käinud. Me räägime ikkagi sadadest miljonitest eurodest, mis on lepingu summa. Sellest kõik ei ole välja makstud, aga see on nii-öelda ettemaks selleks, et need tootmisvõimsused välja arendataks. Et siis, kui ravimitootja saab töölitsentsi, et kohe oleks võimalik hakata seda vaktsiini kasutama.

Mis on lepingus see kirjapandud tingimus, kui üks osapool lepingutingimusi ei täid? Ehk siis, kui jaanuari lõpuks ei ole neid koguseid, mis seal kirjas on, mida siis Euroopa Komisjon teeb?

Komisjonil on kindlasti need õiguslikud võimalused olemas. On võimalus osa summast mitte välja maksta, on teisi sanktsioone. Aga see ei ole täna eesmärk. Komisjoni eesmärk täna on tagada võimalikult suured vaktsiinikogused. Koos liikmesriikidega rääkida ettevõtjaga läbi, et meil oleks võimalikult suured mahud.

Tuua näide, et kui kodus toru lõhkeb, on veeuputus ja siis hakata kahe aasta pärast torumehega läbi rääkima, et miks ta ei tulnud ja teha talle siis trahvi. See ei aita tegelikult väga edasi.

Praegune eesmärk on see, et leida neid lahendusi, et need vaktsiinikogused saaksid olema võimalikult suured.

Kas see raha on ära makstud kõikidele tootjatele juba Euroopa Komisjoni poolt vaktsiinide eest? Aga, mida ei ole, on siis vastukaup?

Kõik raha ei ole ära makstud, aga täna Pfizeri puhul saame öelda, et nad oma lepingut täidavad. Pfizeri lepingus on tähtajad pandud kvartaalsed. Esimese kvartali lõpuks on Pfizer lubanud, et need kogused kindlasti, mis lepingus olid, EL-i jõuavad. Moderna ka täidab oma lepingut.

Ennekõike me praegu räägime probleemist AstraZenecaga. Ja need AstraZeneca kogused, mis Euroopa Liitu jõuavad, on päris suured. Lihtsalt see probleem on selles, et AstraZeneca vaktsiini puhul see lootus ja eesmärk oli, et tõesti kiiresti saab alustada massvaktsineerimisega, et väga suuri masse tagada. Ja praegu just tootmisvõimekuse puudumise tõttu selle algus on küsimärgi all.

Kas see saab teoks, et Euroopa Komisjon keelab EL-ist väljapoole vaktsiine viia? Just nendest samadest tehastest, kus tootmisvõimekus on nii, nagu meile öeldakse, väga väike.

Mida Euroopa Komisjon on välja pakkunud, on niisugune läbipaistvusmehhanism. Tegelikult keegi ei ole rääkinud sellest, et vaktsiinide väljavedu keelatakse. Küll aga on oluline täpselt aru saada, kui suured on tarned Euroopa Liidust väljapoole, mis tootjate poolt ja mitte tagasiulatuvalt. Ja täna Euroopa Liidu riigid seda näevad.

Näha tuleks seda etteulatuvalt ehk selle ettepaneku mõte on see, et enne kauba väljaviimist peab tootja Euroopa Komisjoni teavitama. See on väga suur tõenäosus, et see mehhanism saab teoks ja sellega minnakse kiiresti edasi juba sellel nädalal.

Kui tihe on see suhtlus tootjaga? Kas tõesti on nii, et päev enne, kui peaks saama müügiloa, teatab tootja, et on tarneraskused?

Nii see kindlasti ei ole. Suhtlus on pidev, aga väga palju oleneb ravimitootja suhtlusest ja läbipaistvusest ja just see on AstraZeneca puhul probleem olnud.

Liikmesriigid suhtlevad ravimitootjatega, kui seda struktuuri seletada, siis komisjon liikmesriikide nimel teeb eellepingu. Päris lepingu vaktsiinide ostmiseks teevad liikmesriigid otse selle raamlepingu raames. Ehk liikmesriigid väga tihedalt suhtlevad ravimitootjaga.

Siin on öeldud, et Suurbritannia sõlmis lepingu mitu kuud varem ja seetõttu nad saavadki varem. Millal siis Euroopa Liit Euroopa Komsjoni näol selle lepingu sõlmis?

Ma arvan, et see kindlasti ei saa olla argument, et ajaliselt. Seal on väike vahe. 

Mis see on?

Paar kuud on see erinevus Suurbritannia ja Euroopa Komisjoni vahel. Kuigi mitmed liikmesriigid hakkasid AstraZeneca lepingutest rääkima varem, samamoodi nagu Ühendkuningriik, mis seal on tähtis, on see, et EL-i poolt sõlmitud lepingus on kõik neli tehast ühtemoodi kirjas. Seal ei ole ühtegi klauslit sellest, et Ühendkuningriigil kuidagi oleks eelisõigus vaktsiine saada. Seda on EL kõikides oma lepingutes vältinud. Just ka selle tõttu, mida juba siin enne uudistest oli kuulda, et praktiliselt kõik vaktsiinid, mis ei ole Hiina ja Venemaa, toodetakse täna EL-is või USA-s. Väga paljudel riikidel on vajadus nende vaktsiinide järele ja mure, kas nad saavad vaktsiinid kätte. Nii et ma arvan, et see lähenemine, et kuidagi broneeritakse asukohariigile neid koguseid, seda pole.

Kiire küsimus, kes selle jama eest vastutab Euroopa Komisjonis, et sõlmiti selline leping, mida tegelikult ei täideta?

Mina arvan, et siin täna ei ole see probleem ja vastutuskoht Euroopa Komisjoni poole peal. Vaid on ravimitootjate poole peal. Eks need läbirääkimised kõik näitavad, kui raske ja keeruline see vaktsineerimise teema on.

Kui nägime kevadel isikukaitsevahendite võitlust, siis nüüd natuke näeme seda vaktsineerimise teemal. EL-i riigid ja komisjon on jätkuvalt ühtsed ja komisjon räägib läbi liikmesriikide nimel. 

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: