Tegemist on kolmanda vaktsiiniga, mis pärast Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiini 27-liikmelises EL-is müügiloa on saanud. 

"Me eeldame, et ettevõte tarnib 400 miljonit doosi, nagu kokku lepitud," kirjutas Twitteris von der Leyen Brüsseli ja AstraZeneca vaidluse süvenedes. 

"Me teeme ka edaspidi kõik, mis võimalik, et tagada vaktsiinid eurooplastele, meie naabritele & partneritele kogu maailmas."

Briti-Rootsi ettevõte tõdes, et suudab tootmisprobleemide tõttu lühiperspektiivis tagada vaid väikse osa EL-ile lubatud doosidest. 

Tegemist on ränga löögiga blokile, millel on niigi probleeme vaktsineerimisega ja seab ühenduse vastasseisu selle endise liikme Suurbritanniaga AstraZeneca nappide tarnete omandamise üle. 

AstraZeneca vaktsiini heaksiit tuleb ka ajal, mil selle üle on EL-i enda sees vaidlused puhkenud. 

Saksa vaktsiinikomisjon ütles neljapäeval, et seda ei peaks kasutama enam kui 65-aastaste kaitsesüstimiseks, sest pole piisavaid tõendeid, et see nende puhul toimib. Isegi pärast EMA soovitust AstraZeneca sobivuse kohta kõigile vanuserühmadele, säilitas Saksamaa oma senise positsiooni.

AstraZeneca vaktsiin sisaldab teist viirust, mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda.

Euroopa ravimiamet andis AstraZeneca vaktsiinile heakskiidu

Euroopa ravimiamet (EMA) soovitab anda AstraZeneca ja Oxfordi ülikooli koostöös valminud koroonavaktsiinile Euroopas tingimustega müügiluba.

Tingimustega müügiluba tähendab, et tootja jätkab uuringuid ja annab teada nende tulemustest kahe aasta jooksul. Selle käigus oodatakse näiteks vastuseid küsimustele, kui kaua kaitse kestab, kuidas kaitseb vaktsiin immuunpuudulikkusega inimesi, lapsi, rasedaid ning kas see hoiab ära sümptomiteta juhud, selgitas ravimiamet.

Euroopa Liit vajab hädasti vaktsiine juurde, et kiirendada oma vaktsineerimiskavade täitmist, sest AstraZeneca ja Pfizer on teatanud tarneprobleemidest, vahendas Reuters.

Saksamaa vaktsiinikomitee (STIKO) teatas neljapäeval, et AstraZeneca vaktsiini tohiks anda vaid 18- kuni 64-aastastele, sest pole piisavalt andmeid, et ravimit saaks soovitada vanematele inimestele kasutamiseks. Ravimifirma lükkas need teated kohe ümber ning Saksamaa föderaalne tervishoiuministeerium vaidlustas samuti kahtlused vaktsiini osas. Ka Euroopa ravimiamet on seisukohal, et AstraZeneca vaktsiini võib kasutada vanematel kui 64-aastased.

Ravimiamet selgitas, et enamik AstraZeneca kliinilistes uuringutes osalenuid olid vanuses 18–55 aastat ning selle kohta, kui hästi võiks vaktsiin toimida vanematel kui 55-aastastel, ei kogunenud uuringutest piisavalt tulemusi. Kuna aga samal vanusegrupil teiste vaktsiinidega saadud tulemuste põhjal on teada, et immuunvastus tekib ja kuna ka vaktsiini ohutuse kohta on piisavalt infot, eeldatakse kaitsevõime teket ka vanemaealistel.

"Seetõttu järeldasid Euroopa ravimiameti teaduseksperdid, et vaktsiini võib kasutada ka vanematel täiskasvanutel. Rohkem lisaandmeid oodatakse vanemaealisi kaasavatest käimasolevatest kliinilistest uuringutest," teatas ravimiamet.

Ravimiamet selgitas, et Ühendkuningriigis, Brasiilias ja Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud nelja kliinilise uuringu kombineeritud tulemused näitasid, et AstraZeneca vaktsiin oli koroonaviiruse ennetamisel ohutu ja efektiivne üle 18-aastastel inimestel. Vaktsiini efektiivsuseks kliinilistes uuringutes hinnati umbes 60 protsenti. AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimine toimub kahe annusega. Teine annus vaktsiini tuleb süstida 4–12 nädalat pärast esimest.

AstraZeneca koroonavaktsiini kõige levinumad kõrvaltoimed kliinilistes uuringutes olid tavaliselt kerged või mõõdukad ja paranesid mõne päeva jooksul pärast vaktsineerimist. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed on valu ja hellus süstekohas, peavalu, väsimus, lihasvalu, üldine halb enesetunne, külmavärinad, palavik, liigesevalu ja iiveldus.

AstraZeneca toote puhul on tegemist vaktsiiniga, mis sisaldab teist viirust (adenoviiruse perekonnast), mida on muudetud nii, et selles on SARS-CoV-2 ogavalgu tegemiseks vajalik geen. Ogavalk on SARS-CoV-2 viiruse pinnal olev molekul, mis aitab viirusel inimese keharakkudesse siseneda.

AstraZenecalt ootavad paljud riigid, teiste seas Eesti suuremat kogust koroonavaktsiini.

AstraZeneca on müügiloa saamisel lubanud tarnida juba 7. veebruaril esimesed 14 000 vaktsiinidoosi. Kokku peaks veebruari jooksul jõudma Eestisse umbes 75 000 AstraZeneca vaktsiinidoosi vastavalt tootja esitatud tarnekavale.

Eelostulepingu järgi on AstraZeneca lubanud Eestile oma vaktsiini 270 000 doosi esimese kvartali jooksul, kui Euroopa müügiluba saadakse.

Kokku on Eestis vaktsineerimisi tehtud 34 019 inimesele. Neist on vaktsineerimiskuur pooleli (üks doos) 26 412 inimesel ja vaktsineerimiskuur lõpetatud (kaks doosi) 7607 inimesel.

Üle maailma on hetkel kliinilistes uuringutes ligikaudu 65 vaktsiinikandidaati.