Myanmari armee võttis riigis kontrolli, pidas kinni Aung San Suu Kyi
Myanmari sõjavägi võttis riigis aastaks kontrolli, edastas esmaspäeval armee kontrolli all olev telekanal. Hilisemas teates lubas armee uusi valimisi ja võimu üleandmist.
Myanmari sõjavägi pidas kinni Nobeli rahupreemia laureaadi ja sisuliselt riiki juhtiva Aung San Suu Kyi, teatas esmaspäeva varahommikul tema valitsuspartei eestkõneleja.
"Kuulsime, et president Win Myint ja riiginõunik Aung San Suu Kyi on Naypyidawis sõjaväelaste poolt kinni peetud," ütles erakonna Rahvuslik Demokraatialiiga (NLD) pressiesindaja Myo Nyunt.
Viimastel andmetel on Suu Kyi pandud koduaresti.
Mõni tund pärast riigipööret lubas armee, et korraldab pärast aastapikkust eriolukorda uued valimised ja annab võimu üle nende võitjale.
"Me viime tasakaalustatult ja õiglaselt ellu tõelise mitmeparteilise demokraatia," teatas armee oma Facebooki leheküljel.
Relvajõud lisasid, et võim antakse üle "pärast eriolukorra lõppu ning vabade ja õiglaste üldvalimiste korraldamist".
Briti rahvusringhäälingu BBC info kohaselt on pealinna Naypyidawi ja suurima linna Yangoni tänavatel sõjaväelased. Pealinnas on kadunud telefoni- ja internetiühendused.
Enam kui kümme välissaatkonda, sealhulgas USA ja Euroopa Liit, kutsusid reedel Myanmari austama demokraatlikke norme, liitudes nii ÜRO murega võimaliku riigipöördekatse pärast.
Myanmari valimiskomisjon lükkas neljapäeval tagasi sõjaväe kahtlused, nagu mänginuks pettused novembris toimunud valimiste tulemuse kujunemisel olulist rolli.
Valimiskomisjoni neljapäeval teatatud otsus tuleb ajal, mil sõjavägi on juba mitu nädalat kahtlustanud ulatuslikke rikkumisi Aung San Suu Kyi juhitud Rahvusliku Demokraatialiiga (NLD) võiduga lõppenud valimistel.
Uus valitud parlament pidi istungitega alustama 1. veebruaril.
Neljapäeval avaldati sõjaväejuhi kõne, kus ta pidas võimalikuks, et teatud asjaolude korral ilmneb "vajadus põhiseadus tühistada".
Alates Myanmari esimestest demokraatlikest valimistest 2015. aastal on tsiviiladministratsioonil olnud kindralitega keerukas võimujagamislepe, nagu 2008. aastal hunta koostatud põhiseadus ette nägi.
Populaarse Suu Kyi võimuletulekut 2015. aasta valimiste järel on piiranud mitmed põhiseaduse sätted.