"Välisilm": isikukultus Myanmaris on lõppenud
Möödunud nädalal toimus Myanmaris riigipööre ning taas tuli võimule sõjavägi. Vaid mõni aasta kestnud demokraatia on selleks korraks läbi. Võimult tõrjuti Nobeeli rahupreemia laureaat Aung San Suu Kyi, kes oli aga ka Lääne-maailmale osutunud pettumuseks.
Myanmari olukord on paratamatult kummaline seetõttu, et sõjaväehunta tõrjus võimult demokraatlikult valitud Aung San Suu Kyi, kes aga oli suutnud end näidata südametu ja küünilise valitsejana suhtumises rohingjade vähemusrahvusse, lastes selle rahvuse kallal sisuliselt genotsiidi toime panna, samas seda genotsiidi välismaal õigustades ja vähendades.
See on tema maine välismaal otse mutta lennutanud, ent kodumaal on ema Suu, nagu teda austavalt nimetatakse, endiselt väga populaarne. Juba nii populaarne, et paljud poliitikavaatlejad ei pidanud sedagi enam normaalse demokraatliku ühiskonna osaks, vaid leidsid, et Myanmaris on jõutud isikukultuseni.
Sõjaväehunta vastu isikukultus lõpuks siiski ei aidanud.
"Ma tean, et ega see palju aita, kuid ma tahan olla siin, et oma toetust näidata. Ma tahan ema Suud tagasi," sõnas Tais elav myanmarlane Thewe Twe Oo.
Analüütikud viitavad, et isikultuse lõpp on paramatult käes, sest pärast hunta langemist ei saa riik varasemal viisil edasi minna ning Suu Kyi isiku tähtsus Myanmari ühiskonnas peab vähenema ja ilmselt vähenebki.
Sõjaväeline riigipööre ei tekkinud tühja koha peale ning ehkki selle eesotsas on käputäis kindraleid, kes ühiskonnas jätkuvalt väga mõjuka armee staatuse langust kartsid, oli Myanmaris olemas ka rahulolematus Suu Kyiga. Seda mitte ainult riiki veel allesjäänud rohingjade hulgas.
"Juhtunu häirib meid sügavalt. Maailm muutus järjest avatumaks ja Myanmar liikus üleminekuperioodil aeglaselt demokraatia poole. Siis aga äkki tuli see rohingjade juhtum, mille maailm hukka mõistis, ja nüüd järjekordne riigipööre, mille vastu ma arvan, et teised riigid ja ka ÜRO peaksid kindlama seisukoha võtma," ütles Myanmari riigipöörde vastane meeleavaldaja Indoneesias Gugun Muhamad.
Isikukultus muutis rahulolematute protesti veel võimsamaks, sest kultuse tõttu ei saanud nad oma arvamust demokraatiale tavapärasel viisil väljendada. Suu Kyi isikultuse kehtestamine või isegi selle võimaldamine oli teine suur viga rohingjade kohtlemise kõrval.
Sellega Suu Kyi vigaderegister aga ei piirdu. Teatavasti ei saanud ta presidendiks saada, sest Myanmari seadused ei luba presidenditoolile isikut, kes on välismaalasega abielus. Et valitseda, lasi Suu Kyi enda jaoks luua riigikantsleri ametikoha, ent selline kunstlik kohatekitamine on juba iseenesest kahtlase värvinguga. Samal ajal ei kärpinud Suu Kyi sõjaväe võimu üldse mitte nii palju kui temalt oodati, mis andis võimaluse ka praeguseks riigipöördeks.
Kusjuures, armee on piinliku täpsusega täitnud kõik nõudmised, mida Suu Kyi valitsus talle esitas. Seda oli lihtne teha, sest eriti palju neid nõudmisi ei olnud. Majandusreformid jäid venima. Eduloo asemel meenutab viimase kuue aasta jooksul Myanmaris toimunu pigem lõpmatute läbikukkumiste saagat. Sellele andis hoogu tõik, et personalivalikul ei eelistanud Suu Kyi mitte parimaid ja sobivamaid, vaid endale ustavamaid.
Anlüütikud märgivad ka, et Suu Kyi ei teinud vigu ega jätnud võimalusi kasutamata mitte välise surve tõttu, vaid täiesti oma vabast tahtest ehk siis on need vead puhtalt tema enda vastutusel.
Rahvas on nüüd tänavail, nõudes sõjaväehunta tagasiastumist ning demokraatia taastamist. Kas nad aga, hoolimata aastaid kestnud isikukultuse paratamatust mõjust, ikkagi tahavad tagasi justnimelt Suu Kyi valitsust, ei ole sugugi kindel.
"Meie, töölised, ei ole üksi - uued põlvkonnad seisavad koos meiega. Me teame, et sõjaväediktatuuri alla jäävasse riiki ei tule enam välisinvesteeringuid. Meie eludele avaldatakse praegu väga suurt survet ja pinget. Seepärast oleme tänavail sõjalise riigipöörde vastase revolutsiooniga ühinenud," ütles meeleavaldaja Yangonis.
Toimetaja: Merili Nael