Eelmise presidendi Donald Trumpi ametiajal lahkus USA keskmaa tuumarelvastuse leppest. See tähendab, et Uus START on ainukene allesjäänud relvastuskontrolli lepe, mis riigil Venemaaga on.

USA demokraadist senaator Chris Van Hollen selgitas, et Venemaa on USA-st sammu võrra ees.

"Venemaa tootmisliinid on kuumad, kui räägime nende tuumasüsteemidest. Me alles nüüd alustame oma tuumaarsenali ajakohastamisega. Ilmselgelt ei ole meie huvides kaotada piirangud pikamaa tuumarelvastusele, kui meie oleme alles alguses, stardijoonel, ja nemad on tootmisjärgus," täpsustas poliitik.

Uus START piirab USA ja Venemaa tuumalõhkepeade arvu 1550-ni. Venemaa andis märku, et nemad oleksid valmis eeltingimusteta lepingut pikendama, kuid läbirääkimised venisid. Trumpi administratsioon soovis karmimaid kontrolltingimusi, et kindlustada leppe täitmist. Samuti leidsid nad, et leppega peaks liituma ka Hiina.

Van Holleni hinnangul oli Hiina kaasamine aga vigane samm. "See on arusaadav, kui räägitakse võimalikest lepetest tulevikus, mis kaasaksid Hiina tuumaarsenali, aga praegu on see muutnud keerulisemaks leppe pikendamise, mis on meie huvides. Lisaks räägib Venemaa alati Prantsusmaa ja Suurbritannia arsenalidest, kui meie toome jutuks Hiina," sõnas senaator.

Samas käis ka Bideni administratsioonis arutelu selle üle, kas pikendada lepet viie aasta võrra või lõigata see aeg pooleks. Analüütikud leiavad, et lõpuks võis otsustavaks saada see, et administratsioonil puudus kindlus, et selle aja jooksul suudetakse jõuda kokkuleppele uues leppes.

Eelmised läbirääkimised kestsid kümme kuud ja seejärel kulus umbes sama palju aega leppe jõustamiseks. Toona olid aga USA ja Venemaa suhted paremas seisus kui nüüd.

USA Relvastuskontrolli Assotsiatsiooni vanemanalüütiku Alexandra Belli sõnul tekitab see strateegia aga leppe lõppemise ajal iga kord kriisiolukorra, sama lugu on tema arvates ka Iraani tuumaleppega. Ta lisas, et on ka palju teisi olulisi teemasid, millest USA ja Venemaa omavahel rääkima peaks.

Sealhulgas tuleks arutada strateegiliste tuumarelvade veelgi suuremat vähendamist, keskmaa tuumarakettide tulevikku ja küberjulgeolekut, lisas ta. Selleks kõigeks on vaja aga regulaarset dialoogi.

"Kui oleme tõepoolest pühendunud uute ja laiendatud lepete sõlmimisele, mis tegeleksid nende väljakutsetega, siis peame üles ehitama taristu nende loomiseks. Me peame olema kannatlikud, töökad ja pühendunud, et minna edasi," sõnas Bell.

Bidenil pole Venemaa osas kindlaid lubadusi olnud

NBC uudiste toimetaja Matt Bonder selgitas, et Bideni administratsioon on viimasel ajal esimene administratsioon, kes astub ametisse ilma kindla platvormi või lubaduseta, mis räägiks suhete parandamisest või värskendamisest Venemaaga.

"Tundub, et selle asemel on nad valinud pragmaatilisema lähenemise, mille võib kokku võtta nii: teha Venemaaga koostööd seal, kus on võimalik – ma arvan, et Uus START on siinpuhul hea näide – aga astuda neile vastu seal, kus see on administratsiooni hinnangul vajalik," sõnas Bodner.

Columbia Ülikooli professor Kimberly Marten leiab, et USA ja Venemaa saaksid teha koostööd Iraani tuumaleppega seoses. Venemaal on Iraaniga lähedasemad suhted, mistõttu võiksid nad üritada iraanlasi veenda leppe tingimusi uuesti täitma. Muudes küsimustes naaseb USA Marteni arvates varasema Venemaa poliitika juurde.

"Biden on teinud selgeks, et ta soovib taastada sidemed pikaajaliste liitlastega ja mitmepoolse koostöö, nii et võime eeldada, et USA ei tegutse Venemaa suunal üksi," ütles professor.

Marten leiab, et kokkupõrked jätkuvad küberjulgeolekuvallas ja Venemaa sisepoliitilistes küsimustes. Viimast punkti toetab USA reaktsioon Venemaa opositsiooniliidri Aleksei Navalnõi vahistamisele, mis on tekitanud ka arutelu võimalike sanktsioonide kehtestamise üle. Seda ajal, kui uus administratsioon üritab sanktsioonipoliitikat üle vaadata.

Venemaaga on puudutatud ka Ukraina küsimusi

Valge Maja pressiesindaja Jen Psaki ütles, et Biden suhtles Putiniga telefonitsi ning rääkis ka Navalnõist.

"President ei hoidnud telefonikõnes president Putiniga tagasi oma muret seoses Aleksei Navalnõi ja meeleavaldajate kohtlemisega. Me kindlasti jätkame venelastega suhtlemist mitmel tasandil," täpsustas ta.

Marten leiab, et kokkupõrked jätkuvad küberjulgeolekuvallas ja Venemaa sisepoliitilistes küsimustes. Tema arvates on vähetõenäoline, et USA ja Venemaa jõuavad mingisugusele läbimurdele Ukraina küsimuses. Seda enam, et kongressi mõlemad erakonnad toetavad Ukrainale sõjalise abi andmist.

"Biden oli üks esimesi inimesi, kes soovitas, et USA saadaks Ukrainale relvi. Tal on suur toetus USA Poola ja Ukraina kogukondades. Ma arvan, et USA teeb Ukraina suunal tõsiseid ponnistusi, kuid ma ei usu, et Venemaaga oleks lihtne kokkuleppele jõuda," ütles Marten.

Marteni sõnul on paljud Bideni välispoliitikaametnikud Barack Obama administratsiooni taustaga. See kogemus võib tema hinnangul olla kasulik, sest Venemaa poliitika ei ole viimase nelja aasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Ühe näitena toob Marten välja välisministeeriumi kõrge ametniku Victoria Nulandi.

"Ta on tuntud kui Venemaa-suunalise kõva kursi pooldaja. Tema perekond on lähedane välisminister Antony Blinkeniga ja see võib tähendada, et tal on administratsioonis palju võimu, aga samas tuleb meeles pidada, et paljud Venemaaga seotud ametikohad on välis- ja kaitseministeeriumis täitmata, tähelepanuväärselt ka saadiku koht ja see võib olla hoopis märk, et Venemaa ei ole Bideni prioriteet," arutles professor.

Analüütikute arvates hakkab kahe riigi suhetes aina enam rolli mängima ka USA ja Hiina strateegiline rivaalitsemine. Muuhulgas liigub USA sõjaline tähelepanu rohkem Aasiasse ja Euroopalt oodatakse kaitse vallas suuremat iseseisvust.