"Venemaa on valmis jätkama uue START-lepingu kesksete arvuliste piirangute järgimist ühe aasta jooksul pärast 5. veebruari 2026," ütles Putin Venemaa Julgeolekunõukogu kohtumisel. "Seejärel, olukorra analüüsi põhjal, otsustame, kas säilitada need vabatahtlikud, enesekehtestatud piirangud," lisas ta.

Valge Maja pressisekretär Karoline Leavitt ütles, et Putini ettepanek kõlab päris hästi, kuid USA president Donald Trump, kes on varem lepingu saatuse pärast muret väljendanud, vastab pakkumisele ise.

2010. aastal sõlmitud ja 2011. aastal kehtima hakanud uus START-leping, mis aegub veebruaris, piirab maailma kahe suurima tuumaarsenali suurust. Paljud eksperdid kardavad, et selle kehtivuse lõppemine võib õhutada tagant võidurelvastumist, kuna mõlemad pooled võivad suurendada strateegiliste tuumarelvade relvastusse võtmist.

Algset lepingut sai pikendada ainult üks kord viie aasta võrra, mille Putin ja endine USA president Joe Biden leppisid kokku rakendada 2021. aastal. See andiski Putinile aluse kutsuda Trumpi üles vabatahtlikult leppima kokku üheaastases mitteametlikus pikendamises.

Putin avalikustas oma pakkumise ajal, mil Venemaa sõjalist agressiooni tõrjuv Ukraina üritab veenda Trumpi Moskvale karmimaid sanktsioone kehtestama.

Trump ütles juulis, et sooviks säilitada lepingus sätestatud strateegiliste tuumarelvade piirangud ka pärast selle kehtivusaja lõppemist.

Leping piirab strateegiliste tuumalõhkepeade arvu 1550-ni ja kandevahendite – rakettide, allveelaevade ja pommituslennukite – arvu 700-ni mõlemal poolel.

Putin ütles, et tema ettepanek on tuumarelvade ülemaailmse leviku tõkestamise huvides ja võib aidata ergutada dialoogi Washingtoniga relvastuskontrolli osas.

"See meede on teostatav ainult siis, kui Ameerika Ühendriigid tegutsevad sarnasel viisil ega astu samme, mis õõnestavad või rikuvad olemasolevat heidutuse tasakaalu," ütles Putin.

Trump on avaldanud Venemaa juhile survet, et ta nõustuks Ukraina sõja lõpetamisega, ja Putini ettepanek näib olevat Moskva ühepoolne poliitikamuutus. Moskva on seni kinnitanud, et suhtleb Washingtoniga sellistes küsimustes ainult siis, kui üldised suhted – mida takistavad teravad erimeelsused Ukraina küsimuses – paranevad.

Erimeelsused Ukraina küsimuses tähendavad, et need kaks suurriiki ei ole alustanud läbirääkimisi lepingu uuendamise või ümberkujundamise üle, kuigi Trump on rääkinud oma soovist sõlmida uus tuumarelvakontrolli leping, aga nii, et see hõlmaks ka Hiinat.

Peking on idee, et see peaks lepingusse kuuluma, tagasi lükanud. Hiina välisministeeriumi esindaja ütles teisipäeval, et Hiina hindab Venemaa positiivset suhtumist uue START-lepingu pikendamise pakkumisel.

Ministeeriumi pressiesindaja Guo Jiakun ütles, et USA ja Venemaa peaksid jätkama oma tuumaarsenali vähendamist kontrollitaval, pöördumatul ja õiguslikult siduval viisil.

Lobiorganisatsiooni Relvastuskontrolli Assotsiatsioon tegevdirektor Daryl Kimball nimetas Putini pakkumist positiivseks ja teretulnud sammuks.

Kimball kutsus Washingtoni üles samaga vastama ning ütles, et Trump ja Putin saaksid aidata vähendada maailma ees seisvat kõige otsesemat eksistentsiaalset julgeolekuohtu.

Putin ütles, et Venemaa jälgib USA tuumarelvategevust, pöörates erilist tähelepanu raketitõrje tugevdamise plaanidele ja ettepanekutele paigutada kosmosesse raketitõrjeraketid.

"Selliste destabiliseerivate tegevuste praktiline rakendamine võib tühistada meie pingutused säilitada status quo START-i valdkonnas," hoiatas Putin. "Me reageerime vastavalt," lubas ta.