Harri Tiido: mida Euroopa arvab endast ja Ameerikast ja muustki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all, mida eurooplased Euroopast ja Ameerika Ühendriikidest arvavad. Suurem osa eurooplastest ei soovi võtta pooli USA – Hiina ja USA – Venemaa vastasseisudes, märgib Tiido.

Eurooplased kalduvad arvama, et Ameerika ühiskond on katki ja Euroopas on tekkinud neli poliitilist hõimu. European Council on Foreign Relations ehk Euroopa Välissuhete Nõukogu viis läbi järjekordse uurimuse eurooplaste arvamustest ja suhtumistest. Asja juhtisid kaks paljudele tuntud tegelast Ivan Krastev ja Mark Leonard.

Euroopa ja USA

Nõukogu on erinevaid küsitlusi ja uurimusi korraldanud juba aastaid ja seetõttu on nad sobivad tõdema, kas on toimunud mingeid muudatusi. Jah, neid on. Kui varem lootsid eurooplased mitmetes küsimustes tugevalt USA peale, siis nüüd on need lootused kõikuma hakanud ja kasvanud on tublisti nende inimeste hulk, kes loodavad Euroopa enese peale. Sellel murrangul on nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi.

Ühelt poolt on hea, et Euroopa hakkab aru saama, et tegijaks olemiseks on vaja jalad kõhu alt välja võtta, suurendada kaitsekulutusi, käituda rahvusvahelisel areenil jõulisemalt ja nii edasi. Teisalt on USA julgeolekutagatis Euroopale aastakümneid toiminud kui garantii, et iga Euroopa vastu võetud samm toob vastuseks ka USA poolse sammu. Nüüd sellesse ilmselt eriti ei usuta.

Euroopa Välissuhete Nõukogu uuring puudutas vaid 11 Euroopa riiki ja Eesti nende hulka ei kuulunud. Seetõttu oleks ilmselt mõttekas käia mingi sarnane avaliku arvamuse uuring läbi ka meil, saamaks võrdlusvõimalust. Kuigi võib-olla on midagi sellist juba tehtud ja ma ei ole seda lihtsalt tähele pannud.

Vaadeldav uuring viidi läbi mullu novembris ja detsembris, seega ei kajastu seal veel võimalikud mõjud, mida USA puhul võisid omada sündmused 6. jaanuaril Kapitooliumi hõivamisega ja Venemaa osas ei peegeldu seal veel Andrei Navalnõi tagasipöördumine Venemaale ja tema arreteerimine.

Mitte et need sündmused mingit veelahet kujutaksid, kuid USA puhul on neil kindlasti arvestatav mõju, sest USA kui demokraatia kantsi maine sattus löögi alla ja varasem suhtumine USA-sse ei taastu Euroopas ilmselt enam kunagi või kui taastub, siis pikkade aastate pärast.

Tõenäoliselt sümptomaatiline on ka uuringu tulemuste põhjal ilmnev pilt eurooplaste soovist jääda neutraalseks suurte jõudude konfliktides. See tähendab, et eurooplaste enamus ei soovi võtta pooli USA – Hiina ja USA – Venemaa vastasseisudes.

Hiina puhul on see mitmemõtteline, sest Euroopal üksinda on Hiinaga suhtlemine palju keerulisem kui koostöös USA-ga. Kuid USA maine on ilmselt praeguseks sedavõrd kannatanud, et Euroopas on palju jõude, kes eelistaksid Hiinaga rahulikult äri ajada ja mitte pöörata tähelepanu ameeriklaste ja hiinlaste vastasseisule, nagu ka mitte Hiina enese arengu küsitavustele.

Neli poliitilist hõimu

Uuringus on aga huvitav pakkumine nelja uue poliitilise hõimu tekkimisest Euroopas. Elik omaaegse "vana" ja "uue" Euroopa asemele on tõusnud neli nägemust võimust 21. sajandil.

Taustaks tõdemus, et kui aastal 2003 Iraagi operatsiooni alguses arvasid eurooplased endid olevat nõrgad ja ameeriklased tugevad, siis nüüd on eurooplased endi suhtes palju positiivsemal arvamusel ja skeptilisemad Ameerika võimsuse osas.

Euroopa Liidu siseselt on regionaalsed erinevused. Lõuna-Euroopas arvab enamus, et Euroopa Liidu poliitiline süsteem on katki. Põhja- ja Kesk-Euroopas arvatakse, et Euroopa Liit toimib.

Huvitaval kombel kattub see hinnangutega oma riigi toimimisele – põhjas arvatakse, et rahvusriigi tasandil asi töötab, lõunas aga arvatakse, et ka rahvuslikul tasandil on süsteem katki. Erandi moodustavad Poola, Portugal ja Ungari, kus arvatakse rahvuslikku poliitilist maastikku olevat katki, kuid Euroopa Liitu nähakse päästjana.

Kuid neist neljast poliitilisest hõimust Euroopas. Suuruse järjekorras. Suurim hõim on need, kes usuvad Euroopasse – 35 protsenti. Teisel kohal on hõim usuga Lääne allakäiku – 29 protsenti. Kolmandaks Läände kui sellisesse uskujad ja viimaseks hõim, kelle liikmete arvates tasub uskuda Ameerikasse.

Seega on kaks suurimat poliitilist hõimu vastandlikel seisukohtadel, mis ilmselt ongi iseloomulik praegusele poliitilisele maastikule mitte ainult Euroopas tervikuna, vaid ka rahvusriikide tasandil.

Kui riikide järgi vaadata, siis enim on Euroopasse uskujaid Taanis, suisa 60 protsenti, Saksamaal on neid üle poole, samuti Hollandis ja Portugalis. Selle hõimu esindajad on ka keskmiselt enam haritud.

Lääne allakäiguteooria pooldajaid on enim neljas riigis – Prantsusmaal, Suurbritannias, Hispaanias ja Itaalias. Enamus neist esindab elanikkonna vanemat osa ja hääletab radikaalide poolt.

Läände kui sellisesse uskujaid on enim Kesk-Euroopas – ligi pooled vastanuist Poolas ja Ungaris. Selle nägemuse toetajad on küsitletuist ka kõige nooremad.

Ja väike sekt, üheksa protsenti, usub veel Ameerikasse ja neid võib kõige rohkem kohata Itaalias, Poolas ja Prantsusmaal. Nad usuvad, et USA tõuseb taas omaaegsele troonile ja hakkab juhtima Läänemaailma. Nad lähtuvad Bismarcki omaaegsest märkusest, et "Jumal kannab erilist hoolt lollide, joodikute ja Ameerika Ühendriikide eest".


Viited lugemishuvilistele

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: