Alates teisipäevast ei pea Eestisse tulles isolatsiooni jääma vaktsineeritud inimesed ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine. Autor/allikas: Ken Mürk/ERR

Alates teisipäevast ehk 2. veebruarist võivad ilma isolatsioonikohustuseta Eestisse tulla kõik, kes on viimase kuue kuu jooksul vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud. Seetõttu tuleb aga politseil ja terviseametil hakata hindama kõigi maailma riikide tervisetõendeid.

Eestisse tulles ei pea enam isolatsiooni jääma need inimesed, kes esitavad tõendi, et on viimase poole aasta jooksul vaktsineeritud või koroonaviiruse läbi põdenud.

Eesti inimestele on nii vaktsineerimise kui läbipõdemise tõendamine lihtne – piisab tervise infosüsteemi väljavõttest. 

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Hanna Sepp selgitas ERR-ile, et välismaalased peavad esitama vaktsineerimise järel antud sertifikaadi väljatrüki.

"Sellel peab kajastuma kas eesti, vene või inglise keeles inimese isikuandmed, samuti see, missuguse haiguse vastu inimene on vaktsineeritud, millal vaktsiin on tehtud, missugust vaktsiini kasutati, samuti vaktsineerija andmed ja vaktsiini partiinumber," täpsustas Sepp. 

Praegu on Euroopa Ravimiametilt müügiloa saanud kolm koroonavaktsiini. Aga erinevates maailma riikides kokku lubatakse vähemal või rohkemal määral kasutada üheksat vaktstiini. Sepp kinnitas, et isolatsioonist päästavad ka need vaktsiinid, millel Euroopa Ravimiameti heakskiitu pole.

"Et näidata vastastikust solidaarsust. Kui meie arvestame teistes riikides kasutuses olevaid vaktsiine, siis me saame loota, et ka meie riigis kasutuses olevaid vaktsiine võetakse teistes riikides arvestusse," lisas ta.

Sama pole veel selge, mida teha eesti inimesega, kes on Venemaal Sputniku või Hiinas Sinopharmi vaktsiini saanud.

"Me ei ole seda päris läbi rääkinud. Pigem me oleme eeldanud, et eestlased vaktsineerivad ennast nende vaktsiinidega, mis meil hetkel olemas on," ütles Sepp.

Selleks, et tõendada viimase kuue kuu jooksul läbipõetud koroonaviirust, ei piisa aga Sepa sõnul kohaliku perearsti kirjutatud tõendist. Tema sõnul peab Eestisse saabudes ette näitama positiivset koroonaproovi tõendava sertifikaadi. See peab olema eesti, vene või inglise keeles ja ladina või slaavi tähestikus.

Kusjuures isolatsioonist päästab ainult PCR-test ja WHO poolt heaks kiidetud antigeenitestid.

Riikide vahel ei tekitata suurt andmebaasi

Teisipäevast jõustuv erand puudutab umbes 80 miljonit vaktsineeritud inimest 60 riigist ja 75 miljonit haiguse läbi põdenud inimest enam kui 200 riigis. Ehkki Eesti on nii vaktsineerimist kui haiguse läbipõdemist tõendavatele sertifikaatidele seadnud küllalt spetsiifilised nõudmised, tõdeb Sepp, et päris ühtset sertifikaadivormi maailmas ei kasutata.

Maailma erinevatest sertifikaatidest Eestil ühtset andmebaasi pole. Ühtlasi pole võimalust kõigist maailma laboritest järgi uurida, kas väidetav test ikka on tehtud.

"Kuna meil on infovahetus teiste riikidega, siis sellist infot liigub, et on tuvastatud mingeid võltsitud sertifikaate ja jagatakse pildimaterjali võltsingutest, siis me teame siinkohal olla tähelepanelikumad," ütles Sepp.

Tervisesertifikaatide võltsimine pole aga maailmas sugugi uus nähtus. Juba läinud aasta kevadel hakkasid erinevates riikides tegutsema kurjategijad, kellelt sai soetada tõendi negatiivse testitulemuse kohta. 6. novembril peeti Pariisis kinni seitse inimest, kes müüsid niisuguseid tõendeid neile, kes saabusid Prantsusmaale lennukiga.

Läinud aastal märkis WHO, et näiteks Zimbabwes võib olla võltsitud suur osa kollatõve vastase vaktsineerimise sertifikaate. Koroonavaktsiini puudutavate tõenditega tehakse äri ka Venemaal.

Terviseamet palvel kontrollib koroonareeglite täitmist politsei- ja piirivalveamet. Nende ülesandeks saab ka hinnata, kas Eestisse soovija paber ikka on päris ning terviseamet lubab kogu kontrollimist lihtsustava info politseile edasi anda.

Lõuna prefektuuri teabebüroo juht Veiko Järva ütles ERR-ile, et terviklikku andmebaasi eri riikide dokumentidest politsei ilmselt ei loo.

"Meie usaldame tegelikult inimest ja tema käes olevat dokumenti, mis visuaalsel vaatlusel meie kahtlust ei ärata. Ja kui inimene on ka väliselt terve, haigustunnuseid tal ei ole, siis politsei vaates me mingeid täiendavaid piiranguid inimesele ei sea," sõnas ta. 

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: