Narva on koroonaga kimpus juba sügisest alates, koroona on nõudnud ühe staažika tohtri elu, ometigi tunnistas Narva haigla ülemarst Olev Sillandi, et vaktsineeritute arv pole just kuigi suur. Haigla ligi 670 töötajast 217 on vaktsineeritud, pea sama palju on koroona läbi põdenuid.

"Võib oletada, et need 183 isikut loodavad, et see looduslikult tekitatud immuunsus kestab kaua, kuigi andmed ütlevad, et 90 päeva võib ennast julgelt tunda ja pärast seda läheb asi võib-olla kahtlaseks. Igal juhul peame nendele ja meie kaastöötajatele veel selgitustööd tegema," lausus Sillandi.

Kümnendik haigla töötajatest on praegu isolatsioonis, nii tuleb pea igapäevaselt tegelda tööjõukriisi lahendamisega, eriti suur probleem on õdedega. Vaktsineerimine võiks selle mure lahendada, kui vaid inimesed nõus oleksid. Sillandi sõnul soovivad mõned töötajad Venemaal välja töötatud Sputniku vaktsiini, aga kuna sellel puudub Euroopa Liidus müügiluba, siis sellega arvestada ei saa.

"Meil on paar-kolm kaastöötajat, kes on loobunud teisest vaktsiinisüstist," ütles Sillandi.

Kui mõnes haiglas pakutakse vaktsineeritutele soodustusi, siis Narva haigla seda teed pole läinud, et vältida inimeste ebavõrdset kohtlemist.

Pärnu haigla ravijuhi Veiko Vahula sõnul peab patsiendiohutuse tagamiseks olema vaktsineeritud 80 protsenti otseselt haigetega kokku puutuvaid töötajaid ja sellele eesmärgile on haigla lähedal. Sellegipoolest on 200 inimest vaktsiinist loobunud. Mõni neist sooviks saada Venemaal toodetud vaktsiini.

"Peamised põhjused, miks vaktsineerimisest keeldutakse, on mõnel juhul vastunäidustuse olemasolu, kas siis päriselt või eeldatavalt. On töötajaid, kes on rasedad või planeerivad rasedust. Peamine mure on see, et kardetakse vastunäidustusi, tahetakse võtta aega, sest tegemist on ikkagi täiesti uue haiguse ja uue vaktsiiniga," lausus Vahula.

Ligi 400 kõhklejast pooled aga on juba meelt muutnud ja otsustanud süsti ära teha. Vahula sõnul on nii nende haiglas kui ka haiglate liidus arutatud, kuidas lisasoodustustega motiveerida töötajaid end süstima.

"Pärnu haiglas oleme seisukohal, et me ei meelita, ei ähvarda ei hirmuta, vaid laseme inimestel vabalt otsustada," ütles Vahula.

Kõhklejaid enim hooldajate seas

Kui arstid on altid ennast vaktsineerima, siis loobujaid on kõige rohkem hooldajate seas, aga just nende seas on kõige rohkem riskirühma kuuluvaid inimesi.

Pandeemia algusest alates koroonahaigeid ravivas Lääne-Tallinna keskhaiglas on end lasknud vaktsineerida vähem kui kolmandik hooldajatest ja veidi üle 40 protsendi medõdest, ometigi puutuvad just selle töö tegijad enim koroonahaigetega kokku.

Haigla juhi Arkadi Popovi sõnul peljatakse nii lühikese aja jooksul valminud vaktsiini, mille mõju on vähe uuritud.

"Kõige rohkem inimesed arvavad, et küll me vaatame, mis teist saab paari-kolme aasta pärast. Et küll te praegu tunnete ennast hästi, küll te praegu olete heas füüsilises vormis, aga küll me teame, et paari-kolme aasta pärast see ei ole enam nii," iseloomustas Popov suhtumist.

Vaktsiinist loobujaid on rohkem venekeelse personali seas ja Popov möönis, et nende töötajate informeerimisel tuleb rohkem vaeva näha. "Meil olid kohtumised kolleegidega mõlemas keeles, et rohkem seletada ja maandada neid hirme," märkis ta.

Popov tõdes, et oma osa vaktsineerimisest loobumisel on infol, mida selle kohta eri allikatest leitakse. Ta loodab, et töötajate huvi kaitsepookimise vastu aitab tõsta lisapuhkepäev, mida vaktsineeritud saavad.

Oma osa on Venemaa propagandal

Kaitseväe akadeemia õppejõud Igor Kopõtin nentis, et Venemaa on käivitanud propagandakampaania läänemaailmas leiutatud vaktsiinide vastu, ennekõike Pfizeri vaktsiini vastu. "Teatavasti Pfizeri vaktsiini ei ole lubatud Venemaal kasutada," märkis ta.

Iga vaktsiiniga paratamatult kaasnevaid kõrvalnähte näidatakse Vene meedias negatiivses valguses. Vene infooperatsioonide eksperdi Kopõtini sõnul on tegu süsteemse kampaaniaga, kus nopitakse välja need detailid, mis on propaganda jaoks olulised. Kopõtini sõnul on Vene meedial Eestis suur mõju, sest suur osa siinseid venelasi elab Venemaa inforuumis, samuti osa Eesti venekeelsest meediast kas tahtlikult või tahtmatult võimendab Venemaa ametlikke seisukohti.

"Näiteks Venemaa saadiku Eestis sõnavõttu vaktsiini kohta, mis on minu hinnangul olnud osa sellest propaganda kampaaniast," ütles Kopõtin.

Kopõtini sõnul on raske öelda, kas sel nädalal Eesti Päevalehe poolt avalikustatud vahejuhtum, kuidas Venemaa konsul sai Ida-Viru keskhaigla arsti käest Pfizeri vaktsiini, võiks muuta siinsete venekeelsete inimeste suhtumist vaktsineerimisse. Küll aga näitab see tema hinnangul väga hästi, et Venemaa tippametnikud elavad topeltelu: räägivad üht, aga teevad teist.