Justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt ütles ERR-ile, et isikuvastased kuriteod vähenesid aastaga üheksa protsendi võrra. See tähendab, et võrreldes 2019. aastaga oli 741 kuritegu vähem.

"Kuritegude vähenemise taga ongi kaks kuriteoliiki. Üks on varavastased kuriteod ehk vargused, mis vaikselt on viimastel aastatel kogu aeg vähenenud. Kuid nüüd eelmisel aastal ka vägivalla kuritegude vähenemine," lisas Sööt.

Samas kasvas aastaga mõrvade ja tapmiste hulk. Näiteks perevägivallaga seotud mõrvu ja tapmisi oli 2019. aastal kokku kuus, kuid möödunud aastal oli neid 14.

"Neid tervikuna pannakse toime õnneks ikka üsna vähe /---/, see reeglina on tehtud lähisuhtes. Või lihtsalt inimesed, kes üksteist tunnevad, see ei ole võõrastevastane vägivald. Ja sageli on seal teguriks alkohol. Alkoholi kättesaadavus ja tarbimine on see, mis seda kuriteoliiki mõjutab," selgitas Söör.

Küll aga on vähenenud alaealiste toimepandud väärteod. "Esmakordselt viimase kümne aasta jooksul registreerisime me alla tuhande alaealise kuriteo," sõnas Sööt.

Noorte seas toimuvad kuriteod tihtilugu gruppides, selgitas Sööt, seega on arvu mõjutanud ka see, palju alaealised omavahel sel aastal kokku on saanud,

"Tüüpiliselt on teismeline noormees, kes n-ö kakleb eakaaslastega, varastab kauplustes väheväärtuslikke asju või tarvitab alkoholi," kirjeldas Sööt tavapäraseid alaealiste toimepandud kuritegusid.

Teisalt on järjest kasvamas aga küberkuritegude osakaal, mis kasvas eelmisel aastal 12 protsenti.

"Levinumad arvutikuriteod on petukõned ja meili- või sotsiaalmeedia konto hõivamine. On levinud selline ütlus, et probleem ei ole mitte arvutis, vaid inimeses," sõnas Sööt ja rõhutas küberhügieeni olulisust.