Idapartnerluse keskus viiakse loodava arengukoostöö keskuse alla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Välisministeeriumi hoone. Autor/allikas: Välisministeerium

Uue sihtasutuse eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte, tulevikus peaks sihtasutus kujunema Eesti rahvusvahelise arengukoostöö kompetentsikeskuseks.

Loodava Eesti rahvusvahelise arengukoostöö keskusega liidetakse idapartnerluse keskus, uues sihtasutuses saab viimasest eraldi rakendusüksus.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et sihtasutuse eesmärk on viia ellu rahvusvahelise arengukoostöö ja humanitaarabi projekte ning luua ja koondada selle valdkonna kompetentsi.

"Asutatav sihtasutus tugevdab Eesti arengukoostööd ja humanitaarabi, keskendudes strateegiliste, laiaulatuslike ja sidusate projektide elluviimisele riigi seisukohalt prioriteetsetes sihtriikides ja regioonides ning olulistes valdkondades," seisab eelnõus.

2020. aastal kinnitatud "Eesti välispoliitika arengukava 2030" järgi eraldati arengukoostöö ja humanitaarabi rakendamine poliitika kujundamisest ning otsustati luua selle jaoks eraldis rakendusüksus.

Kuigi teoreetiliselt oleks olnud idapartnerluse keskusele uusi ülesandeid anda, poleks välisministeeriumil olnud võimalik sihtasutuse kaasasutajaks saada. Seega leiti, et targem on luua uus sihtasutus ning ühendada sellega idapartnerluse keskus (EIPK).

"Täiesti uue riigiasutuse loomine arengukoostöö jaoks ei ole otstarbekas, kuna rakendusüksuse üks eesmärke on kasvatada välisrahastuse osakaalu ning selle saavutamisele aitab kaasa uue sihtasutuse eraõiguslik vorm. Samuti ei saaks riigiasutusse kuni 2023. aastani lepingutega kaetud EIPK-i koostööprojekte üle võtta," märgiti seletuskirjas.

Välisministeerium näeb tulevikus sihtasutuse kujunemist Eesti rahvusvahelise arengukoostöö kompetentsikeskuseks.

Uuel sihtasutusel saab olema viieliikmeline nõukogu, igapäevast tööd seab üheliikmeline juhatus. Nõukogu liikmetele võib määrata tasusid. Juhatuse liikmetasu määrab kindlaks nõukogu.

Sihtasutusel on kavas hakata omatulu teenima õppevisiite, koolitusi ning üritusi korraldades alates 2023. aastast. Osa majandamiskulusid on kavas katta välispartneritega elluviidavate projektide arvelt ning tulevikus, pärast Euroopa Komisjoni atesteerimise edukat läbimist, delegeeritud koostöö raames ELi eraldatud summadest, märgiti seletuskirjas.

Uue sihtasutuse loomisele peab korraldusega oma heakskiidu andma valitsus.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: