Eestis hakatakse vastavalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitusele AstraZeneca vaktsiini süstima alla 70-aastastele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik ütles, et alates 70-ndast eluaastast või teatud diagnooside puhul on eeskätt näidustatud Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiinid, millega jätkatakse riskirühmade vaktsineerimist.

See otsus muudab vaktsineerimise järjekorda, mis on praegu jõudnud üle 80-aastaste vaktsineerimiseni. Et AstraZeneca vaktsiini antakse noorematele, hakatakse nüüd alates veebruari keskpaigast vaktsineerima niinimetatud eesliini töötajaid, kelle seas on näiteks hariduse, turvalisuse ja sotsiaalvaldkonna töötajad ning elutähtsa teenuse osutajaid nagu energeetikud ja sidetöötajad.

Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri ütles, et eesliini seas tuleks kindlasti vaktsineerida õpetajad, kui tahetakse kontakttundide jätkumist. Üle poole õpetajaist on enam kui 50-aastased.

"Kui õpetaja klassis, kus ta õpetab, mõni õpilane on covid-positiivne, siis see klass peab minema distantsõppele, aga see õpetaja peab ka jääma koju isolatsiooni. Ja siis ta ei saa õpetada seda klassi, aga ka teisi klasse, keda ta muidu õpetab," sõnas Voltri.

Kuigi haridus- ja teadusminister Liina Kersna teatas neljapäeval, et ka õpetajate vaktsineerimine algab veebruari keskel, pole veel otsustatud, kas seda tehakse haiglates, perearstikeskustes või kohapeal.

"Ma väga loodan, et põhiosa haridustöötajaid saavad võimaluse vaktsineerida veebruarikuu jooksul ja märtsi alguses," ütles Tanel Kiik.

Sama ajavahemiku jooksul tahetakse vaktsineerida ka teised eesliini töötajad ja elutähtsa teenuse pakkujad. Riigi vaktsineerimiskavas pole aga endiselt omastehooldajaid, kes osa- või täiskoormusega kodudes haigeid lähedasi hooldavad.

"Omastehooldajate puhul eeskätt võib öelda, on see natuke keerulisem, selles vaates, et omastehooldajate kohta meil pole sellist riiklikku registrit," märkis Kiik.

Kiik ütleb, et perearstidel tuleks haige vaktsineerides otsustada, kas vaktsineerida tuleks ka tema hooldajad. Vaktsineerimise kiirus sõltub tarnetest ning veebruaris tuleb Eestisse 40 000 AstraZeneca, 50 000 Pfizer/BioNTechi ja 13 000 Moderna vaktsiini doosi.

Eestis on inimesi koroona vastu vaktsineeritud viimased poolteist kuud. Neljapäeva hommikuse seisuga on vaktsiini saanud 31 864 inimest, neist 14 330 on saanud mõlemad doosid.

Kohe detsembri lõpus, kui esimesed vaktsiinikogused Eestisse jõudsid, alustati tervishoiutöötajate vaktsineerimist. Pea kõik haiglatöötajad, kes vaktsiini soovisid, peaksid olema selle ka tänaseks saanud. Jätkub näiteks hambaarstide vaktsineerimine.

Järgmise grupi, hoolekandeasutuste töötajate ja elanike vaktsineerimine käib alates jaanuari lõpust üle Eesti. Sel nädalal jõuti uue sihtrühma ehk üle 70-aastaste inimeste ja teatud diagnoosiga inimeste vaktsineerimiseni. Alustati siiski kolmes, kõige kõrgema nakatumisnäitajaga maakonnas - Harju, Ida-Viru ja Pärnumaal ning üle 80-aastaste inimeste vaktsineerimisega.

Veel ei ole vaktsineerima hakatud kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajaid. Milliste ametite esindajad sellesse rühma kuuluvad, selgub kuu keskpaigas.

Tänase teadmise juures peaks aga veel selle kuu keskpaigas algama haridusvaldkonna töötajate koroonaviiruse vastu vaktsineerimine, Eestis on lasteaedades, kutsekoolides ja üldhariduses kokku 26 tuhat õpetajat. Seejärel ootavad järge elutähtsate teenuste osutajad, näiteks energia ja side valdkonna töötajad. Millal täpselt nende gruppide vaktsineerimiseni jõutakse, sõltub vaktsiinitarnetest ja võimekusest vaktsineerida. Lõpuks jõuab järg kõigi ülejäänud täiskasvanud inimesteni, kuid seda stardikuupäeva ei oska keegi praegu öelda.