Kui me sügisel rääkisime, siis oli härra Navalnõi Berliini haiglas. Nüüd on ta tagasi Venemaal ja kahjuks vanglas ja Moskva ning teiste linnade tänavatel on vägivald. Teie parteil on valitud uus liider. Euroopa Liidus on taas üleval võimalike uute sanktsioonide teema. Kui ma küsin uuesti Nord Streami kohta, siis kuidas seisukoht teie parteis on kujunenud?

Ma arvan, et seisukoht minu parteis ja meie koalitsioonis siin Berliinis on enam-vähem sama, mis eelmisel aastal. Me ei ole Nord Stream 2 fännid, aga esiteks on see majanduslik ettevõtmine, mitte poliitiline ja see on peaaegu valmis.

Ja ma tahan öelda, et see projekt ei ole kellegi vastu ja see ei muuda meid vene gaasist rohkem sõltuvaks kui me varem oleme olnud. Ma arvan, et me peaksime keskenduma rohkem poliitilistele vahenditele, mida meil on palju ja mida me saame kasutada selleks, et Venemaale öelda, mida me arvame nende poliitikast ja käitumisest sellistes küsimustes nagu Krimm või Navalnõi isik. Me ei peaks keskenduma üksnes Nord Stream 2-le.

Ma arvan, et meil on väga ühine vaade Euroopa Liidus Venemaale ja Saksamaa on täielikult Euroopa joonel ja me ei taha sellest lahkuda. Me mõistame väga hästi Läänemere riikide seisukohti ja me teeme kõik, et kinnitada teile ja kõigile NATO riikidele, et me oleme ühtsed, meie väeüksused on Balti riikides ja nad on seal muidugi selleks, et kinnitada inimestele seal ja siin, et me seisame ühiselt Venemaa agressiooni vastu. Meie arvame oma parteis ja oma koalitsioonis, et keskendumine üksnes Nord Stream 2-le ei ole parim vastus, mida me võiksime anda.

Millised uued sanktsioonid võiksid olla arutelu all?

Ma arvan, et meil on vaja Euroopa vastust Venemaa käitumisele, eriti mis puudutab Navalnõi isikut ja tema toetajaid. See, mida nad tegid, oli küüniline. Küsida temalt, miks ta ei olnud Venemaal kohal, kui nad ise ta mürgitasid ja ta oli siin Saksamaal, on katastroofiline signaal kõigile, kes usuvad inimõigustesse ja õigusriiki.

Me peame Venemaale meenutama, et nad on alla kirjutanud inimõiguste konventsioonile Euroopa Nõukogus Strasbourgis, nad on Euroopa Nõukogu liikmed koos 46 teise liikmega. Loomulikult rikkusid nad reegleid ja sellel peavad olema tagajärjed nii Euroopa Nõukogus kui ka küsimuses, kuidas Euroopa Liit peaks reageerima.

Mina arvan, et me peaks mõtlema, kas oleks vaja uusi personaalseid sanktsioone inimeste vastu, kes otsustasid härra Navalnõi vangi panna, politseinike ja kohtunike vastu. Nad ei ole iseseisvad, nad on üksnes režiimi relvad, mis rikub väga fundamentaalselt inimõigusi ja õigusriiki Euroopas. Loomulikult Euroopa peab reageerima ja ta saab reageerida.

Kas ma saan teid õigesti aru, et te leiate, et Nord Stream 2 tuleks valmis ehitada ja kasutada nii nagu plaanitud?

Ma arvan, et need on kaks eri küsimust. Esimene puudutab ehitamist, gaasijuhe on peaaegu valmis nagu te teate, jäänud on veel ligi 150 kilomeetrit. Mina arvan, et ehitamise võiks lõpule viia.

Teine küsimus on kas ja millises mahus ja millistel tingimustel sakslased ja teised ettevõtted ostaksid tulevikus vene gaasi. See on teine küsimus ja kui me jõuame selleni, siis me sakslastena oleme valmis arutama, kas oleks kasulik sõnastada tingimused, millele vastavalt gaasi Lääne-Euroopas tarbitaks.

Me oleme Euroopaga solidaarsed. Me näeme, mida teised meilt ootavad. Kõik võivad olla kindlad, et Saksamaa ei hakka mängima üksikmängu Venemaaga. Me oleme kõigepealt eurooplased, teiseks eurooplased ja kolmandaks eurooplased. Nii et muidugi kui me jõuame küsimuseni torujuhtme aktiveerimisest ja kasutamisest, siis see on teine asi ja me oleme valmis igasugusteks aruteludeks Euroopa raamistikus.

Te räägite sellest kui majandusprojektist, meie siin näeme seda eelkõige poliitilise ja eetilise küsimusena. Kas te ei näe seda nii?

Ma saan tõepoolest aru sellisest vaatest, aga palun saage aru ka meie vaatepunktist. Esiteks, oleme me aastakümneid saanud gaasi Venemaalt, seda ka külma sõja ajal.

Teiseks, oleme me seda saanud enamasti maaühenduse kaudu mitte merelt, see on muidugi uus asi. Ja me peame meeles pidama, et see torujuhe ei läbi Ukrainat ega Poolat. Oht seisneb selles, et Venemaa ei arvesta Ukraina ja Poola huvidega ja mis on Saksamaa ülesanne, teha just nimelt seda, arvestada Ukraina ja Poolaga ja me teeme seda, me saame gaasi Saksamaalt suunata tagasi Poola ja Ukrainasse ja kantsler Merkeli jaoks on väga tähtis, et meil on garantii Vladimir Putinilt, et Ukrainale jääb võimalus saada Venemaalt gaasi nii nagu minevikus. Nii et me näeme neid poliitilisi mõjusid ja me oleme püüdnud neid oma poliitikas arvestada.

Aga kolmandaks, palun võtke arvesse, et me ei kasuta enam tuumajaamasid, see oli väga saksalik otsus, ja me püüame kliimale mõeldes enam mitte sütt kasutada. Meil on vaja mingit täiendavat kütust, sest taaskasutatavad energiaallikad ei ole veel nii valmis kui meil vaja oleks. Nii et meil on vaja gaasi ja me ei saa seda nii palju Norralt, Suurbritannialt ja Hollandilt. Nii et meil on vaja teisi pakkujaid, üks on Venemaa, teine on Aserbaidžaan. Aga me keegi Saksamaal ei taha kunagi jääda sõltuvaks üksnes Venemaa gaasist.

See tundub üsna ohtlik, kui te räägite sellest, et te ei kasuta enam tuumajaamasid ega sütt ja vajate üha rohkem Venemaa gaasi.

Jah, ma tean. Me mõistame loomulikult seda riski, aga ükski valik ei ole riskivaba. Tuumajaamad on üsna riskantsed ja sakslased on otsustanud neit mitte enam rohkem kasutada. Kui sa põletad sütt elektri tootmiseks, siis see on samuti CO2 heitmeid arvestades väljaspool meie lähenemist kliimasoojenemisele.

Aga lõpuks on midagi vaja ja lihtsaim lahendus on gaas. Me saame seda erinevatelt pakkujatelt – USA-st, vedelgaasi Qatarist jne. Võite olla kindlad, et Saksamaa mõistab, kus tal on vaja olla vastutustundlik, aga meil on midagi vaja meie tööstuse, inimeste ja elektri tarbleks. Meil Saksamaal on vaja palju elektrit – tööstusele ja ka eramajapidamiste hooldamiseks.

Veel üks asi, kui me räägime sõltuvusest, siis see ei ole ühesuunaline. Ma ei eita kunagi, et teatud moel muutume me Venemaast rohkem sõltuvaks kui praegu, aga see kehtib ka vastupidi, Venemaa sõltub siis rohkem gaasi müügist meile ja selle eest raha saamisest, mida nad vajavad. Nii et lõpuks keegi ei eita sõltuvust, aga see kehtib ka Venemaa osas.

Ja lõpetuseks, meie euroopalikes huvides ei ole, et Venemaa muutub üha enam sõltuvaks Hiinast. See on keerukas küsimus ja me ei kiirusta selle teemaga, märkamata kogu seda skepsist Balti riikides, aga ma tahan teile ja kõigile vaatajatele kinnitada, et me peame seda meeles ja et me otsime alati kõigepealt euroopalikku lahendust. See on meie esmane prioriteet.