Saksamaa energiapoliitika määravaks tunnuseks on "Energiewende". See on riiklik programm, mille eesmärk on Saksamaa energiasüsteemi ümberkujundamine.

Saksamaal on lühemas plaanis vaja rohkem maagaasi, kuna riik tõmbub tagasi tuumaenergiast. 2019. aastal moodustas tuumaenergia 14 protsenti Saksamaa elektritoodangust. Saksamaa kavatseb oma viimase tuumajaama välja lülitada 2022. aastal. 

Kivisöe tootmine on plaanis Saksamaal 2038. aastaks täielikult lõpetada. Kivisüsi moodustab umbes 30 protsenti Saksamaa aastasest energiatarbimisest.

Viimastel aastatel on Saksamaa tarbinud 85-90 miljardit kuupmeetrit maagaasi aastas, mida on vaja nii tööstuse käimashoidmiseks kui kodude kütmiseks. Kolmandiku gaasist impordib Saksamaa Venemaalt, ülejäänud gaas tuleb Norrast, Hollandist ja kodumaistest allikatest.

Nord Stream 2 suudaks Saksamaale aastas tarnida täiendavad 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.

Kölni ülikooli energiainstituudi direktori Marc Oliver Bettzüge sõnul Nord Stream 2 torujuhtme ehitamise peatamine ei tekitaks Euroopas energiakriisi. Siiski leidis ta, et torujuhtme valmimisel langevad gaasi hinnad Euroopas märgatavalt.

"Hinnad võivad langeda umbes viis protsenti," ütles Bettzüge.

Peale Gazpromi on Nord Stream 2 torujuhet rahastanud ka viis suurt Euroopa energiaettevõtet, umbes 10 miljardi euro ulatuses. Need on Saksamaa firmad Uniper ja Wintershall DEA, Suurbritannia-Hollandi ettevõte Royal Dutch Shell, Austria OMV ja Engie Prantsusmaalt.

Duisburgi majandusprofessori Christopher Weberi sõnul prooviksid Nord Stream 2 projekti lõpetamise korral Euroopa ettevõtted investeeritud raha tagasi saada.

"Tõenäoliselt üritaksid nad küsida hüvitist nendelt, kes on torujuhtme lõpetamise pärast poliitiliselt vastutavad ja suure tõenäosusega maksaks kahjud kinni lõpuks maksumaksjad," ütles Weber.

Energiaanalüütikute seas pole üksmeelt selles osas, kui palju maagaasi Saksamaal lähiaastatel vaja läheb. Üksmeel on siiski selles osas, et maagaas jääb Saksamaa sisepoliitikat ja majandust veel aastateks mõjutama.