Tarand ei ole kindel, et eraisikute annetuste keelamine läbipaistvuse tooks

Kaarel Tarand.
Kaarel Tarand. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) aseesimees Kaarel Tarand tervitab arutelu parteide rahastamise selgemaks muutmisel, aga peab ideaaliks seda, kui liikmed ise oma erakonda ülal peavad.

"Seda, et riigikogu olemasolevat erakondade rahastamise süsteemi analüüsiks, arutaks ja jõuaks mingi uuema ja parema lahenduseni, tuleb igati toetada," ütles Tarand ERR-ile.

Samas tekib Tarandi sõnul eraisikute annetuste keelamisel küsimus piisavast riigipoolsest rahastusest. "Me ei saa kunagi kindlad olla selles, mis on parteide jaoks piisav. Nad ise jäävad seda ka tulevikus raha endale riigieelarve kaudu määrama," osutas Tarand.

Teine küsimus on Tarandi sõnul see, et seaduse järgi on erakonna mittetulundusühingud, mis seab nad riigisüsteemist väljapoole. "Kui nad oleksid puhtalt riigieelarvest rahastatavad, siis mille poolest nad oleksid mittetulundusühingud, aga mitte litsalt riigiasutused? Ja mis mõte erakondade liikmetel siis üleüldse on?" küsis Tarand.

Tarand ei olnud kindel, kas eraisikute annetuste välistamisega, muutuks poliitiline kultuur läbipaistvamaks ja selgemaks. "Kui aastaid on erakondade ja poliitilise kultuuri probleemiks olnud rahapuudus, sest raha mõju valimisvõitlusele ja saavutatud tulemusele on küllalt suur, siis kui me praegu maksumaksjate abiga lahendaksime ära rahapuuduse olukorra, kas siis muutuks kultuur? Või muutuks kultuur pigem sellisel juhul, kui erakonnad suunatakse teedele, kus rahakulu väheneb?" arutles Tarand.

Ideaalis võiks Tarandi sõnul erakondi ülal pidada nende liikmed. "Kõik algab mittetulundusühingu põhikirjast ja liikmete huvist täita põhikirjas ette nähtut," lausus Tarand.

Samas ei ole näha, et erakondade liikmed kuigi aktiivselt liikmemaksu tasuksid. Tarandi sõnul ei võta erakonnad seda teemat ka kuigi tõsiselt. "Ei ole kuskil toimunud kampaaniakorras liikmemaksude kogumist, kuigi see on lihtne. Igas maakonnas võiks olla erakonna poolt näiteks kaks maksukogujat, kes igal käiks oma 500 liiget läbi ning tülitaks neid niikaua kuni see maks ära tasutakse," sõnas Tarand.

Oviir: see võtaks osad küsimused maha

ERJK esimees Liisa Oviiri sõnul võtaks see mitmeid küsitavaid teemasid avalikkuse silmis maha. "Suurannetajate tähelepanu pälvinud annetused on reeglina valitsuserakondadele ja ka annetajad on samad. Seal on keeruline tuvastada klassikalist maailmavaate toetamist. See võib-olla muudab üldist seisukohta, et nende annetuste näol võib olla tegemist mingisuguste hüvede ostmisega," kommenteeris Oviir.

"Selles mõttes ta kindlasti muudaks pilti selgemaks. Sinna peaks juurde tulema selge loogika, mil määral ja kuidas riik erakondi toetab," lisas Oviir.

"See nõuab põhjalikku arutelu, kuidas see toetus oleks sellisel viisil, et see oleks aus ja õiglane kõigi erakondade suhtes ja annaks võimaluse poliitikas osaleda erinevate maailmavaadete kandjatel," märkis ta.

Oviir tõdes, et debatt erakondade rahastamise üle on kindlasti vajalik.

Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul võiks riigikogus algatada arutelu, et erakonnad saaksid tulevikus enda tegevuseks vajaliku raha riigieelarvest ning eraisikud parteidele enam annetada ei saaks. " Selle küsimusega on olnud erinevatel erakondadel probleeme, sealhulgas ka Keskerakonnal. Arvan, et see muudaks poliitilist kultuuri palju läbipaistvamaks, selgemaks ja paremaks," ütles Ratas.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: