Jaanuaris kaubeldi aktsiatega Amsterdami Euronexti börsil päevas keskmiselt 9,2 miljardi euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta detsembriga oli kasv neljakordne, teatas Financial Times.

Londonis vähenes jaanuaris päevane aktsiatega kauplemine 8,6 miljardi euroni ja Suurbritannia kaotas oma ajaloolise positsiooni Euroopa finantsturu peamise sõlmpunktina. Selle põhjustas Euroopa Liidus asuvate finantsasutuste keeld kaubelda Londonis. Brüssel ei ole pärast Brexitit tunnustanud Suurbritannia börside järelevalve staatust.

Pärast Brexiti üleminekuperioodi lõppemist viidi Londonist 6,5 miljardi euro väärtuses päevastest börsitehingutest Euroopa Liitu. See oli umbes pool Londoni pankade ja maaklerite äritegevuse mahust.

"See on sümboolne, et London on kaotanud oma staatuse Euroopa Liidu aktsiate kauplemise koduna. Siiski on Londonil võimalus luua aktsiate kauplemisele oma nišš," ütles Londoni Rosenblatt Securitise analüütik Anish Puaar. 

"Fondihaldurid muretsevad rohkem likviidsuse kättesaadavuse ja kauplemisega seotud kulude pärast, mitte kas korraldusi täidetakse Londonis või Amsterdamis," lisas Puaar.

Aktsiatega kauplemine kasvas jaanuaris vähesel määral ka Pariisi ja Dublini börsidel.

Pärast Brexiti üleminekuperioodi lõppu tühistas London Šveitsi firmade aktsiate kauplemise keelu. Selliste suurte Šveitsi firmade nagu Nestle ja Roche aktsiatega kauplemine on Euroopa Liidu börsidel keelatud.

Suurbritannia riigikassa teenis eelmisel aastal finantsteenustest maksutulu umbes 86 miljardi euro ulatuses.