Suurbritannia on nüüd vaba - see on mõtteviis, mida vähemasti Brexiti-meelsed jõud enne ja pärast selle aasta 1. jaanuari levitasid, vahendas "Välisilm". Ent näiteks Briti kalurid ei tea, mida selle vabadusega praegu peale hakata, sest merest võib kala küll püüda meeletutes kogustes, kuid seda Euroopa Liidule müüa on keeruline, sest paberimajandusega ei jõuta enne saagi roiskumist valmis.

"Viimased 15-20 aastat oleme kasutanud ainult ühte dokumenti. Nüüd on meil vaja kaheksat erinevat paberit iga saadetise jaoks, mis peab kindlasti õigesti täidetud olema. Vastasel juhul tekib viivitus, saak ei jää ellu ning jõuab turule surnult ja meile ei maksta raha. See on kulu meile ja loomulikult ka kalameestele," selgitas kalandusfirma Berwick Shellfish omanik Graham Flannigan.

Probleeme kaubavahetusega on mõlemal La Manche'i väina kaldal. Näiteks Brüsseli Inglise toodete poodi jõudsid eelmise nädala alguses vaid Iiri vorstid ja peekon, sest esialgu käib bürokraatia lihtsalt üle jõu.

"On 250 erinevat tootekategooriat, mis nõuavad 250 erinevat tüüpi dokumendi saatmist tolliametnikele, et eksportida Suurbritanniast ja importida Belgiasse," ütles poeomanik Ryan Pearce.

Kuid need probleemid on hetkel veel vaid harjumatus uute reeglitega, mis töö käigus selgeks peaksid saama. Pikemas perspektiivis kujunevad suuremaks probleemiks pigem pinged poliitilisel tasemel.

Esimeseks n-ö õppuseks oli 29. jaanuaril Euroopa Liidu poolt koroonavaktsiinide ekspordi kontrollmehhanismi käivitamine. Õigusteksti kirjutati sisse Iirimaa ja Põhja-Iirima protokolli nüüdseks juba kurikuulsaks saanud artikkel 16. Selle kohaselt võivad nii Ühendkuningriik kui ka Euroopa Liit Iiri saare keskele piirkontrolli kehtestada. Veel sama päeva õhtul mõistis Euroopa Komisjon oma viga ning eelmisel nädalal raputas komisjoni president Ursula von der leyen endale ka tuhka pähe.

"Lubage mul rääkida paar sõna Iiri saarest. Lõpptulemus on see, et otsustusprotsessis tehti vigu ja ma sügavalt kahetsen seda. Aga lõpuks parandasime vea ära ja ma võin kinnitada, et minu juhitav Euroopa Komisjon annab endast kõik, et kaitsta rahu Põhja-Iirimaal. Just nii nagu me oleme seda teinud terve Brexiti protsessi jooksul," sõnas Leyen.

Komisjoni toonane viga oli justkui mädapaise avamine, sest kohe järgnesid ka muud pinged protokolli ümber. Üheks probleemiks on kaubavahetus, mis Põhja-Iirimaa ja ülejäänud Ühendkuningriigi osade vahel mitut jalga lonkab.

Rahulolematusest ilmusid mõnele poole grafitid, mis võimaliku vägivallaga ähvardasid. Iiri saare ajalugu arvestades käivitas see alarmid nii Euroopa Komisjonis kui ka Suurbritannia valitsuses, mis kohe probleeme lahendama asusid.

"Minu eelmisel nädalal Euroopa Komisjoni asepresidendi Maros Sefcoviciga peetud kõne järel jätkasime intensiivset tööd, et leida lahendusi probleemidele,
millele tuleb läheneda ühiskomitee kaudu. On mõned spetsiifilised probleemid,
mis on seotud meie lahkumisega Euroopa Liidust ja mis saavad lahendatud järgnevate nädalate ning kuude jooksul, kui me harjume uue olukorraga. Need probleemid on loomulikult muutuse tagajärg," ütles Briti valitsuskabineti minister Michael Gove.

"Euroopa Liit annab endast kõik, et kaitsta rahu Põhja-Iirimaal. Nii nagu oleme seda teinud teinud kümneid aastaid ja läbi Brexiti protsessi. Seepärast soovin ma rõhutada, et Euroopa Liit on täielikult pühendunud sellele, et protokoll töötaks. Me näeme seda ainsa võimalusena, et kaitsta suure reede lepingut, mis tagab rahu, stabiilsuse ja heaolu Iiri saarel," sõnas Euroopa Komisjoni asepresident Maros Sefcovic.

Saksamaa USA Marshalli fondi analüütiku Jacob Kirkegaardi sõnul on nüüdne tüli Boris Johnsoni 2019. aastal võimule saamise tulemus. Theresa May polnud nõus rohke paberimajandusega Põhja-Iirima ja ülejäänud Ühendkuningriigi vahel ning kaotas lõpuks ameti. Johnson tegi selle ära ja nüüd tuleb seda suppi helpida.

"See andis talle võimaluse ülejäänud Suurbritannia eemaldada ühisturult tegelemata Põhja-Iirimaa piiriprobleemiga. See on tänase olukorra üks fundamentaalseid põhjuseid. 2019. aastal nõustus Boris Johnson administratiivselt eraldama Suurbritannia erinevad osad," ütles Kirkegaard.

Kirkegaardi sõnul peab Brexiti leppe kohaselt Põhja-Iiri assamblee selle 2024. aastaks heaks kiitma. Kui seda ei tehta, siis võib Iiri saare tüli paisuda funamentaalseks probleemiks ja seada kahtluse alla kogu leppe kehtivuse. Kuid esialgu on neil veel kolm aastat aega ning ei tasu sündmustest veel ette rutata.