Veel möödunud suvel prognoosis Komisjon 2020. aasta languseks 7,7 protsenti ja 2021. aasta kasvuks 6,2 protsendini. 

Komisjoni teatel on Eesti majanduses olnud kriisis vastupidavad eratarbimine ja eksport, kriisist said enim mõjutatud majutus ja toitlustus.

Komisjon ootab tänavu Eesti majanduskasvuks 2,6 protsenti, seda aga piirangute järkjärgulise vähenemise korral. Tuleval aastal peaks taastumine hoogustuma ja SKP kasv kerkima 4 protsendini. Kasvu mootorina nähakse majapidamiste küllaltki hea olukorra tõttu eratarbimist ja investeeringud.

Inflatsioon, mis 2020. aastal oli korraks ka negatiivne ja aasta kokkuvõttes 0,6 protsenti, jääb tööturu madalseisust mõjutatuna 2021. aastal napilt üle ühe protsendi. 2022. aastal peaks aga eratarbimise kasvu ja kütuseaktsiisi tõusuga seoses kerkima üle kahe protsendi.

Euroala majandus kasvab prognoosi kohastelt nii 2021. kui ka 2022. aastal 3,8 protsenti, Euroopa Liidu majandus kasvab tänavu 3,7 protsenti ja 2022. aastal 3,9 protsenti.