Rakvere jätkab lapsevanemaga kohtuvaidlust nime Nelery pärast

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Riigikohus Autor/allikas: riigikohus

Rakvere linn esitas eelmisel nädalal riigikohtule kassatsioonkaebuse sooviga jätkata kohtuvaidlust lapsevanemaga, kes tahab oma varsti kahe ja poole aastasele tütrele panna nimeks Nelery.

Pikaks ja närvesöövaks veninud nimesaaga on varem korra juba riigikohtus käinud, kuid viimane saatis selle asjaolude täpsustamise järel omapoolsete juhtnööridega lahendamiseks Tartu ringkonnakohtule, mispeale otsustas Rakvere linn esitada riigikohtule kassatsioonkaebuse, kirjutab Postimees.

"Rakvere linnavalitsus ja siseministeerium leidsid ühiselt, et kassatsioonkaebuse esitamine ning riigikohtu otsus on vajalikud nimeseaduse kohaldamise praktika huvides," märkis Postimehele kirjalikus vastuses Rakvere linnavalitsuse kommunikatsioonispetsialist, soovimata kõnealuse vaidluse asjaolusid rohkem kommenteerida, viidates pooleliolevas kohtumenetluses sisalduvatele isikuandmetele.

Rakvere linnaga pikalt vägikaigast vedanud lapsevanem Kadri sõnul võis linnavalitsuse ametniku põhjendustest välja lugeda, et sisuliselt ei olda nõus ühegi ringkonnakohtu otsuses toodud punktiga ning muu hulgas väidab ametnik, nagu ei eksisteeriks maailmas ühtegi Nelery-nimelist inimest, kuigi Eestis ühel tüdrukul on samasugune nimi ja ta sai selle just Rakveres.

Kas esitatud kassatsioonkaebus võetakse menetlusse või mitte, seda otsustab riigikohus lähikuudel ning kui kaebust otsustatakse mitte menetleda, jõustub Tartu ringkonnakohtu otsus, mis kohustas Rakvere linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse lapse eesnimena sisse Nelery.

Praegu on dokumentides lapse nimekuju Neleri.

Ringkonnakohus: nimepanekul ei tule järgida ranget kirjakeele normi

Tartu ringkonnakohus otsustas tänavu jaanuaris, et lapsele nime valimisel ei pea järgima ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava.

Kohus nõustus kõnealuses vaidluses siseministeeriumi seisukohaga, et lapsele nime panemisel tuleb arvestada ka keeleseadust. Siiski ei nõustu kohus ministeeriumi tõlgendusega, et nime panekule kohaldub KeeleS § 4 lg 2 alusel kehtestatud määruse nr 71 järgi range kirjakeele norm. Selline tõlgendus ei ole kohtu hinnangul ainuvõimalik. Oluline on silmas pidada, et keeleseadusel on kaks eesmärki: reguleerida eesti keele kasutust ametlikus asjaajamises ning kaitsta eesti keelt laiemalt.

"Praegusel juhtumil on küsimus aga lapsele nime valikus ja mitte haldusorganite keelekasutuses, mistõttu on küsitav, kas isikutelt on üldse proportsionaalne nõuda lapsele nimepanekul keeruka range kirjakeele normi järgimist. Samuti tuleb arvestada, et seadus sätestab selgelt ja ühemõtteliselt vanema subjektiivse õiguse oma lapsele ise nimi valida," selgitas ringkonnakohus oma otsuses.

Kohtu hinnangul on tõlgendus, mille kohaselt tuleks nimepanekule kohaldada ranget kirjakeele normi, ilmselgelt ebaproportsionaalne ja piirab ülemäära vanemate põhiõigusi. Kaalumisel on seejuures kaalukaussidel vastamisi põhiseaduslikud väärtused. Ühel pool on eesti keele kaitse, teisel kaalukausil puudutatud põhiõigustena nii vanemate õigus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele kui ka üldine vabaduspõhiõigus.

"Seejuures on oluline silmas pidada, et isikute eesnimed mõjutavad keele püsimajäämist üksnes vähesel määral. Palju olulisemat mõju omab näiteks eestikeelse hariduse või eestikeelse väärtkirjanduse kättesaadavus. Samas on vanemate jaoks valikuõigus nime panekul väga olulise kaaluga," selgitas kohus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: