"Võrreldes viimase majandusprognoosiga oli eelarvepuudujääk 286 miljonit eurot väiksem, mis tulenes oodatust paremast maksulaekumisest," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht pressiteate vahendusel.

Täht nentis, et samas 2019. aastaga võrreldes oli valitsussektori puudujääk 1,49 miljardi euro võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille põhjuseks on nii kriisileevendusmeetmete väljamaksete tõttu suurenenud kulud kui vähenenud tulubaas.

Täht lisas, et maksulaekumine vähenes aastaga ligikaudu 108 miljonit eurot, lisaks laekus riigieelarvesse vähem tulu keskkonnatasudest. Samas omanikutulu teenis riik seitse miljonit eurot enam kui eelneval aastal.

"Kriisi mõju peegeldub ka töötukassa eelarvepuudujäägis, mis ulatus eelmise aasta lõpuks 327 miljoni euroni. Samas kujunes aasta lõpp prognoositust siiski paremaks tänu positiivsemale olukorrale tööturul ja sellega kaasnenud väiksematele töötuskindlustuse kuludele," selgitas Täht.

Tähe sõnul lõpetas haigekassa aasta 14 miljoni euro suuruse ülejäägiga, mis oli samuti oodatust parem tulemus. "Tugev maksulaekumine suurendas ravikindlustuse tulusid ja ajutiselt häiritud plaaniline ravi vähendas haigekassa väljamakseid," märkis ta.

"Pandeemiaga seotud lisakulud hüvitati haigekassale riigieelarvest. Kohalikud omavalitsused olid seevastu 2019. aastaga võrreldes 22 miljoni euro võrra suuremas ülejäägis tänu riigi toetusmeetmetele," ütles Täht.