Sotsiaalministeerium saatis detsembri lõpus, enne esimese vaktsiinilaadungi Eestisse jõudmist ministeeriumitele ja kohalikele omavalitsustele välja kirja, milles palus saata loetelu ametinimetustest, kelle esindajad tuleks eelisjärjekorras vaktsineerida. Lisaks tuleks nimetada nende hulk.

Ministeerium ootas ettepanekuid, keda eesliinitöötajatena eelisvaktsineerida, 22. jaanuarini. Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber möönab, et mõningaid vastuseid ootavad nad veel siiani.

Ministeeriumitelt ja omavalitsustelt tulnud ettepanekute järgi moodustaks eesliini 170 000 - 180 000 inimest, kuid see arv võib töö käigus veel pisut korrigeeruda.

"Täna me saadame selle samadele ministeeriumitele, kes on edastanud meile andmed või need hinnangulised suurusjärgud nende vastutusvaldkonnas olevate ametiasutuste, eesliinitöötajate ja elutähtsa teenuse osutajate kohta. Meie oleme teinud ettepanekud ja palume nüüd ministeeriumitelt tagasisidet, et kas nad soovivad midagi muuta või midagi lisada, midagi korrigeerida," rääkis Kärt Sõber ERR-ile.

Kui nimekiri on "viimse võidmise" läbinud, lüüakse see järgmisel nädalal lukku ja tehakse avalikuks. Ettepanekute seast ministeerium ise pingerida koostama hakata ei taha, vaid usaldab selles sisendi andnud ametiasutusi.

"Meie ei taha olla küll need, kes ütlevad, millised alad on elutähtsamad kui teised," põhjendas Sõber.

Ent vaktsineerimine sõltub siiski eeskätt tarnekogustest, mis siiani on ootuspärasest ja varem kokku lepitud tempost hälbinud.

"Moderna on olnud kõige ettearvamatum, nende puhul on indikatsioon järgmisest tarnest maksimaalselt nädal aega ette," ütles Sõber.

Praegu on teada, et Moderna järgmine tarne, mis saabub järgmisel nädalal, on vaid 6000 doosi. Moderna on lubanud esimeses kvartalis tarnida Eestile 30 000 doosi vaktsiini, seega peavad nad märtsi jooksul veel 19 200 doosi tarnima.

Pfizer/BioNTechi ja AstraZeneca tarnegraafikud on paigas vaid märtsikuu lõpuni.

Immuniseerimiskomisjoni soovitusel kasutatakse Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiine üksnes üle 70-aastaste ja ka riskigrupi inimeste vaktsineerimiseks, AstraZenecaga vaktsineeritakse kõiki ülejäänuid.

Sõber ei leia, et eesliini vaktsineerimisnimekirja koostamine vaevaliselt läheks ja et selle tööga varem oleks saanud alustada.

"Tegelikult me alustasime sellega varakult. Kui esimene vaktsiin jõudis Eestisse 26. detsembril ja vaktsineerimist alustati 27. detsembril, siis me ju tegelikult enne seda olime saatnud välja ka selle palve elutähtsa teenuse osutajate ja eesliinitöötajate suurusjärkude kaardistamiseks vastutavatele ministeeriumitele ja kohalikele omavalitsustele. Kuna seatud põhimõte oli alustada eeskätt riskirühmadest, vanemaealiste vaktsineerimisest, hooldekodude vaktsineerimisest, tervishoiutöötajad olid tegelikult kõige esimene prioriteet, siis me teadsime ka seda, et eesliinitöötajate vaktsineerimisega me ei saa niipea alustada. Lähenesime asjadele etapiviisiliselt," selgitas Sõber. "Ma ei ütleks, et sellega on n-ö hiljaks jäädud."

Eesliinitöötajate vaktsineerimise tõi ettepoole AstraZeneca vaktsiin, mida üle 70-aastastele ei süstita. Algselt pidi järjekord eesliinini jõudma märtsis-aprillis.