Viimasel paaril nädalal on kõneainet pakkunud õpetajate vaktsineerimine. Teema muutus eriti aktuaalseks siis, kui selgus, et kõik õpetajad vaktsineerimist ei soovigi. Märkimisväärne on see, et hetkel kipub meedia erilise rõhuasetusega kõnelema vaktsiinist keelduvatest venekeelsete koolide õpetajatest. Ja ongi kiire tekkima arusaam, et asi on mingis protestis, piiratuses või väheses informeerituses. 

Praeguseks on oma soovist saada vaktsineeritud teatanud ligi 3000 pealinna koolitöötajat, mis moodustab ligi 50 protsenti kõigist Tallinna üldhariduskoolide töötajatest. Numbrite taga peitub aga mitmekihiline taust: loobujatel on omad põhjused.

Õpetajatele pakutavat AstraZeneca vaktsiini ei ole soovitatav kasutada üle 65-aastaste inimeste kaitsepookimiseks. Sellest on rääkinud ka eelmise aasta peakangelane, Lääne-Tallinna keskhaigla juht doktor Arkadi Popov. Eelmisel reedel Postimehe stuudios esinedes ütles Popov, et praeguse seisuga on üle 65-aastaseid inimesi AstraZeneca vaktsiini uuringutesse kaasatud pelgalt nelja protsendi ulatuses.

Seega pole autoriteetsetes meditsiiniajakirjades avaldatud piisavalt tõsiseltvõetavate uurimuste tulemusi just eakate osas. Siit ka Popovi selgesõnaline soovitus vältida üle 65-aastaste inimeste puhul AstraZeneca vaktsiini.

Tallinna õpetajaskonnast on 60-aastaseid ja vanemaid kokku 19 protsenti. Tuleb tunnistada, et vene õppekeelega koolides on eakate õpetajate osakaal oluliselt suurem.

On arusaadav, et selles vanuses pedagoogid kõhklevad AstraZeneca vaktsiini osas ning pöörduvad oma kahtluste ja kõhklustega eelkõige perearstide, koolide meditsiinitöötajate jt spetsialistide poole. Ja kuulevad sarnast soovitust seda vaktsiini mitte kasutada, oodata ära näiteks Pfizer/BioNTechi vaktsiin. Ehk siis, tegemist pole õpetajate kapriisi, vaid põhjendatud ettevaatlikkusega.

Üsna sageli toovad vaktsineerimisest keelduvad haridusasutuste töötajad välja fakti, et nad on sügisel Covid-19 juba läbi põdenud ja nad peaks olema n-ö loomulikul teel vaktsineeritud ehk omama antikehi.

Esmaspäevases ETV+ hommikusaates "Kohv+" esinenud Tallinna Lasnamäe gümnaasiumi ja Lasnamäe Vene gümnaasiumi direktor Andrei Kante tunnistas, et tema juhitavat koolid töötajatest (sh muu mittepedagoogiline personal) soovib end vaktsineerida ca 50 protsenti. Keeldujad on reeglina vanemad kui 65-aastased või koroonaviiruse läbi põdenud töötajad, aga needki, kes ei usalda AstraZeneca vaktsiini ja eelistavad ära oodata mõne teise üleilmsel turul oleva vaktsiini.

Tallinna Läänemere gümnaasiumi direktor Deniss Presnetsov on välja toonud, et tema koolis on ligikaudu kolmandik õpetajatest Covid-19 läbi põdenud. Selliste õpetajate puhul on ju tegemist inimestega, kelle organismis peaks olema vajalik hulk kaitset pakkuvaid antikehi ja nad peaks olema mingiks perioodiks selle tõve vastu immuunsed.

Seetõttu on Läänemere gümnaasiumi juht käinud välja ka arvamuse, et esmalt oleks mõttekas teha antikehade test ja alles siis otsustada, kas ja millise vaktsiiniga end kaitsma hakata.

Vaktsineerimine on iga inimese isiklik otsus. Me ei saa sundida kedagi vastu võtma just ühte vaktsiini mitmete erinevate seast, olgu tegemist siis õpetajate, politseinike, meditsiinitöötajate või kellega iganes.

Oluline on aga see, et lähinädalatel saavad pooled Tallinna haridustöötajad oma esimese doosi AstraZeneca vaktsiini ja kaheksa nädala pärast saavad nad teise süsti. Vaktsineerimisega alustatakse just nende linnaosade suurematest koolidest, kus nakatumise näit on kõrgem.

Koolitöötajatele on antud vaktsineerimiskavas eelisõigus, mida tasub igal juhul kasutada, sest hajutatud õppetöö ja kaitsemaskide kasutamise kõrval on vaktsineerimine tõhus meede, mis aitab meil viirusest lahti saada. Õpetajate vaktsineerimine on oluline nii koolide, õpilaste kui ka lapsevanemate seisukohast ja aitab tagada õppetöö toimumise kooliaasta lõpuni.