Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni juhatuse esimees Andres Valgerist selgitas ERR-ile, et vajadus kaupa ümber laadida tekib just külma talvega.

Ust-Luga sadamas Venemaal on jääolud sellised, et seal sisenemiseks nõutakse jääklassi laevu, mis on oluliselt kallimad kasutada. "Huvi on jääklassi laev võimalikult kiiresti lastist vabastada ja sinna piirkonda tagasi saata, kus sellised jääklassi laeva nõuded on. Nad sõidavad eemale, kus saavad mittejääklassi laevale ümber laadida ja tagasi minna uut lasti võtma," rääkis Valgerist.

Laevalt laevale kaubavahetust saab kõige paremini teha rahulikul sisemerel.

Valgeristi sõnul tuleks kaupa laadida sadamates, kus on palju paremini tagatud ohutus. Ettevõtja ei ole aga nõus sadamateenuse eest tasuma, kui seadus ei kohusta.

Sadamatel on kohustus omada reostustõrje plaane, kooskõlastatud riskianalüüse, teha investeeringuid tagamaks reostustõrje. Need investeeringud on väga mahukad. Samas merel käitlemise korral sellised spetsiifilisi nõudeid ei ole.

Kui ümberlaadimist teha sadamates, siis on ka riigi tulu on oluliselt suurem.

Keskkonnaministeerium esitab järgmisel nädalal määruse muudatuse, millega keelataks ohtliku kauba merel laevalt laevale ümberlaadimine.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas on sadamajuhtidega päri, et lastimine ei peaks toimuma merel.

"Tõenäoliselt see ei peakski nii olema. Jah, on osades kohtades erandid, näiteks Taani väinas, kus lihtsalt suured tankerid ei pääse sisse. Sinna on loodud eraldi alad, turvasüsteemidega. Kui meil on võimalik teha seda sadamas, meie sadamad on võimelised neid laevu vastu võtma siis võiks olla see sadamas," rääkis Kuningas.

Kuningas tunnistas, et veel peab hindama, kas on teatud alad, kus lastimist võiks ikka lubada, küll karmimate nõuetega.