Kõik linnud kaotanud farmi omanikud linnugripi hirmus enam veelinde ei võta

Telo talu hoone, kus elasid nakatunud linnud.
Telo talu hoone, kus elasid nakatunud linnud. Autor/allikas: Rene Kundla

Eelmisel nädalal tabas linnugripp Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas Pääskülas tegutsevat OÜ-d Telo Talu, kus suri või hukati üle 80 linnu. Alles veebruari alguses ettevõtte registreerinud farmi omanikud ütlesid, et kavatsevad šokist toibudes keskenduda eelkõige kanade kasvatamisele.

OÜ Telo Talu omanikud on abielupaar Terry Mark ja Elo Knight, kes aasta lõpus koos poegadega naise kodumaale kolides otsustasid hakata linnufarmi pidama. Kohe ettevõtte esimesel tegevuskuul tabas aga linde eriti nakkav lindude gripi viiruse tüvi H5N8, mis küll inimelule ohtu ei kujuta. Kuna haigusele puudub ravi, siis linnud hukati. Elo Knight andis esmaspäeval ERRile intervjuu.

Millal saite aru, et lindudel on midagi viga?

Eelmisel teisipäeval olid osal lindudel esimesed haiguse tundemärgid, võtsime ühendust veterinaariga, kes kirjutas välja antibiootikumid, ning leppisime temaga kokku, et suhtleme ja vaatame, kuidas läheb.

Kolmapäeva hommikul avastasin kuus surnud lindu ja võtsin kohe veterinaariga ühendust, saades aru, et asi ei ole hea ning midagi on väga valesti. Veterinaar teatas kohe Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA). Nende esindajad olid väga kiiresti, umbes tunni ajaga kohal, võeti proovid. Alguses siiski kahtlustades ja ka lootes, et see pole linnugripp, vaid midagi muud, sest linnugripi sümptomeid – paistes päid ja lokuteid jms – meie lindudel ei olnud. Linnud olid lihtsalt loiud.

Algul pidime proovide vastused saama teada reedel, aga saime tulemused teada juba neljapäeva pärastlõunal. Reedel tuldi siia ja hukati kõik linnud. PTA ametnikud toimetasid väga professionaalselt, kõik tehti hästi kiiresti ja nii valutult, kui sellises olukorras teha saab.

Mis linde te kasvatasite?

Meil olid noorkanad ja munakanad, pärlkanad, kalkunid, haned ja pardid. Kokku üle 80 linnu.

Kust teie linnud võisid nakkuse saada?

Meil on siin karstitiik, mis on ka talvel lahti. Ja kuna haned on suured linnud, siis nad ka ise tagusid seda lahti ja hoidsid seal veel liikvel ning käisid seal koos partidega end pesemas ka külmade ilmadega. Seda tiiki toidab vana kaev ehk see on läbivooluga tiik.

Jaanuari lõpus, veebruari alguses nägime seal kaht sinikaelparti ja on arvata, et see on ainus võimalus viiruse saamiseks. Me ise vahetame pidevalt riideid ja jalanõusid, nii et meie ei ole seda väljast sisse toonud või vähemalt me ei näe seda võimalust, kuidas me oleksime seda saanud teha.

Kas gripp võis levida kiiremini seetõttu, et kõik linnud elasid ühes laudas koos?

See võis küll levikut kiirendada, kuid olukord oli selline, et meie haned ja pardid ei näidanud mitte mingeid haiguse sümptomeid, aga nende proovid olid positiivsed.

Kui me oleksime neid eraldi hoidnud, siis jah, tõenäoliselt ei oleks see kanadele kiiresti läinud, vaid oleks partide ja hanede seas olnud. Kui arvestada seda, et me oleme väike talu ning nagu talumajapidamises ikka, liigutakse ühest hoonest teise, me oleks teinud ikkagi kõik talitamised samal ajal, samade riietega. Seega me oleksime võinud täpselt samamoodi viia selle haiguse ühest kohast teise.

Millised piirangud on teie tegevusele seatud?

Kõik desinfitseeriti ära ja meie ohutsoon on selle hoone ümbrus, kus linnud elasid. Kuna see asub eramaal, siis me silte pole pannud, sest talu territooriumile ilma loata ei saa ja me teame, et sinna hoonesse ei tohi minna seni, kuni see on täiesti turvaliseks tehtud.

Kas te teate, millal võiksite oma tegevust jätkata?

Umbes kuu aja pärast võiksime panna sinna taas linnud sisse, sest selleks ajaks on kõik desinfitseerimised tehtud, aga praeguse seisuga ei taha me enam sinna hoonesse linde panna. Meile olid nad pere liikmed, mitte mingisugused tootmislinnud. Nad olid meil aretuseks välja valitud. Lindudele oleks see turvaline, aga me ise ei soovi seda ja otsime uutele lindudele teist elamiskohta.

Mis saab teie ettevõttest edasi?

Me võtame nüüd rahulikumalt, samm-sammult ja enam ei võta siia veelinde. Hoolimata sellest, et ma ise olen suur pardi ja hane armastaja, sest ma kasvasin üles koos nendega, ei julge me enam riskida. Võib-olla kunagi tulevikus, aga mitte praegu.

Aga tootmine siiski jätkub?

Tootmine jätkub, sest me niikuinii ju alles alustasime. Loodame, et suve jooksul jõuame me saada väikese karja uuesti kokku ning jätkame tasapisi, meil ei ole kuskile kiiret.

Me soovime tegelda segapõllumajandusega, meil oli plaan võtta siis eri sorti loomi. Kanad tulevad millalgi tagasi, mingil ajal tulevad tagasi võib-olla ka kalkunid. Lisaks plaanime veidi tegelda taimekasvatuse ja aiapidamisega. Eesmärk on olla oma tegevuses mitmekesine.

Kas kahjud kompenseeritakse?

Eks kahjud küll ju on, aga need pole meile esmatähtsad. Meil on lindudest kahju. Mingi kompensatsioonimehhanism pidi olema, kuid me ootame praegu PTA suuniseid. Kogu kahju polnud suur, sest see kari oli ju väike, seda enam, et me kasvatasime nad üles väikestest lindudest. Ehk seetõttu on emotsionaalne kahju kõige suurem.

Mida te sellest juhtumist olete oma ettevõtte jaoks õppinud?

Ei tohi karta ametnikke. PTA kohalik osakond on olnud äärmisel toetav. Meil on olnud nendega pidev telefoniühendus, nad on lubanud helistada vajaduse korral nädalavahetusel. Nad on olnud hästi mõistvad.

Ja eks see linnigripi levik tuli ju kõigile väga ootamatult, keset talve. Me ju ka arvasime, et kõige suurem oht tuleb rändlindudega ning et kevadel hoiame linde rohkem sees. Ma arvan, et kuna see on nüüd meiega juhtunud, siis on see hoiatuseks kõikidele, et viirus on kogu aeg olemas.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: