Eestil valmib järgmisel aastal Soome ja Rootsiga koostööraport
Eesti on nii Soome kui ka Rootsiga kokku leppinud kahepoolsete suhete tulevikuraporti koostamiseks, mõlemad raportid peaksid valmima 2022. aastal. Lätiga on raport samuti kavas,
Välisministeeriumi koordineerimisel on alustatud ettevalmistusi ja tööd Soome ja Rootsiga kahepoolsete suhete tulevikuraportite osas, valmimisaeg 2022. aasta, öeldi ERR-ile ministeeriumist.
Eesti ja Soome koostööraporti koostamise algusest teavitasid kahe riigi peaministrid, Kaja Kallas ja Sanna Marin, eelmisel nädalal toimunud kohtumisel Helsingis. Raporit koostamist juhib Eesti poolel Jaak Aaviksoo ja Soome poolel endine väliskaubandus- ja arenguminister Anne-Mari Virolainen.
Soomega on varasemalt tehtud koostööraportid 2003. ja 2008. aastal, Rootsiga varem koostööraportit koostatud ei ole.
2008. aasta raportis, mille koostamist juhtisid Põhjamaade Investeerimispanga asepresident Gunnar Okk ja Soome endine suursaadik Eestis Jaakko Blomberg, soovitati muu hulgas koostööd kahe riigi ülikoolide vahel ning Eestisse ühise tuumajaama ehitamist. Lisaks soovitati tihedamat koostööd IT valdkonnas ning käidi välja ettepanek reklaamida Eestit ja Soomet ühise turismisihtmärgina.
Raportis oli kokku 55 selgitustega soovitust ning visioon Eesti ja Soome suhetest aastal 2030.
Lätiga raport samuti plaanis
Samuti eelmisel nädalal toimunud Eesti välisministri Eva-Maria Liimetsa kohumisel Läti kolleegiga väljendati soovi, et Läti ja Eesti võiks koostöö tuleviku teemal raporti koostada.
Välisministeeriumist öeldi, et arutelud uue koostööraporti koostamiseks on alustamisel. Eelmine raport Lätiga koostati 2010. aastal.
Kümmekonna aasta taguses raportis, mille koostasid toonane BNS-i juht Anvar Samost ja Läti välisministeeriumi poliitikabüroo juhataja Andris Razans, toodi välja hulk kahe riigi suhete arendamist takistavad asjaolusid.
Raportis märgiti, et riikides eksisteerivad nähtavalt erinevad poliitilised tavad, tihti on tunda asjatundmatuid ja vahel ka ülbed hoiakud ja riigid pühenduvad erinevalt pikaajaliste eesmärkide saavutamisele. Lisaks leiti, et koostöö tegemise asemel näevad Eesti ja Läti end pigem konkurentidena.
Raportis soovitati muu hulgas suhtluse edendamiseks ning kontaktide loomiseks luua süsteemi Läti ja Eesti eliidi regulaarsete kohtumiste korraldamiseks, riigiametnike vahetusprogrammide korraldamist ministeeriumide ja muude valitsusasutuste vahel, Rail Balticu tähtsustamist, kahe välisministeeriumi kooskõlastatud tegevust ning tudengivahetust