"President kõnetas Eesti venekeelset elanikkonda, kes on seda sama 24. veebruari jälginud sama tundega, et see on ka nende pidupäev, siis kui vaadata selles kontekstis reaktsioone, siis Eesti venekeelne elanikkond on olnud väga nördinud ja pettunud presidendi kõnest, kuna neid kõnetati, et "teie seal, killukene teiskeelsetest, me nüüd hakkame teile rääkima, kuidas te elama peaksite". Tegelikult see oli väga terav meie-nemad vastandus, ma arvan, et see oli asjakohatu ja võeti vastu negatiivselt," rääkis Ossinovski Vikerraadio saates "Opositsioonitund".

"Kuna tegemist võib olla ka president Kaljulaidi viimase kõnega, ja paljud venekeelsed inimesed ütlevad, et nad loodavadki nüüd seda, et see oli ta viimane kõne selles rollis, just nimelt selle pärast, et president võiks ühendada eesti ja venekeelset elanikkonda, mitte lüüa kiilu pidupäeval sinna vahele," sõnas ta. 

Isamaa saadiku Urmas Reinsalu sõnul markeeris president kõnes palju valdkonnapoliitikaid, rahvuste vahele kiilu löömise signaale tema ei täheldanud. Reinsalu märkis, et rahvas, kellega tema on suhelnud, ei ole andnud põhjust selliseks arusaamaks. 

"Küll aga on õige see, et minu meelest presidendi hoiak, mis puudutas eesti rahva kestmistunnet, oli veidike patroneeriv ja osundas sellele, et meil ei ole tarvis tunda muret eesti rahva, keele ja kultuuri kestmise pärast. Ma arvan, et väikeriigi jaoks ei ole iseseisvus kunagi enesestmõistetav asi ega väikese rahva kestmine ei ole enesestmõistetav asi," lisas Reinsalu.

Ossinovski märkis, et ei tea, kas ja kuidas president öeldut parandada saaks. "See hetkel oli ju tegelikult kõige markantsem väljendus tegelikult sellises mõistete vääras kasutamises, mida on varem ka esinenud. Näiteks 2019 1. jaanuaril riivas kõrva minul ja paljudel teistel, et ta rääkis miljoni inimesega, mitte miljon kolmesajaga. Ja noh, me kõik saame aru, kellega siis räägiti ja kellest räägiti."

"See on sarnane lugu siin ka, et näete, meie oleme valmis teid aktsepteerima enda sekka juhul, kui te täidate oma kohustust saata lapsed eestikeelsesse kooli ja siis räägib midagi kultuurilisest eripärast ja nii edasi," sõnas Ossinovski.

"Tegelikult ei ole ju küsimus selles, et venekeelne elanikkond Eestis tahaks tantsida ja laulda venekeelseid laule. Seda nad saavad niikuinii teha. Me ei saa alandada kogu integratsiooni küsimust sellele. Kui me räägime, mida venelased Eestis tahavad - nad tahavad, et neid võetaks poliitiliselt võrdsete kodanikena, kellel on samamoodi sõnaõigus kaasa rääkida kõikides Eestit puudutavates küsimustes ja eriliselt loomulikult nendes küsimustes, mis puudutavad nende lapsi," rääkis ta.

Ossinovski tõi näiteks, et tema enda lapsed käivad kahesuunalise keelekümblusega lasteaias ja õpivad nii eesti kui vene keelt. "Ma pean seda väga oluliseks. Mina küll ei arva, et mul on kohustus saata oma laps eestikeelsesse kooli. Ma hea meelega saadan ta ka edasi sellisesse kooli, kus ta õpib mõlemat keelt. Aga see ei ole isegi nii tähtis, mida üks tahab või ei taha, mis on mõistlik või mitte. President peaks selles olukorras siiski püüdma otsida seda ühisosa ja tekitama kuuluvustunnet," märkis ta.

Näiteks tõi Ossinovski 2015. aasta 24. veebruaril kaitseväe juhataja Riho Terrase Narvas peetud kõne. "Härra Terras väga ilusti retooriliselt suutis tekitada seda kuuluvustunnet pidupäeval, öeldes, et meie keskel on Artjom Narvast, kes on võidelnud Eesti riigi ja rahva eest Afganistanis ja nii edasi. Tegelikult on ju võimalik sellisel viisil tekitada seda tunnet, et me oleme tegelikult üks rahvast ja meil on ühine tee ka edaspidi käia. Kui siin retooriliselt  eksida väga teravalt, meie-nemad vastandust tõmmata, siis seda on väga raske pärast parandada," sõnas ta.