Mida teeb enam kui 200 meetri pikkune tanker, kui tahab hädasti oma laadungiga Venemaale Ust-Luga sadamasse jõuda, aga veetee viimased kilomeetrid on kitsad ja jäätunud? Tanker peatub Eesti vetes, laseb enda kõrvale pisut väiksema laeva ja läbi vooliku voolab kallis vedelik ühe laeva kõhust teise.

Jaanuaris avastasid Õhtulehe ja Postimehe ajakirjanikud, et osa niisuguseid pumpamisi toimus Pakri hoiualal. Kuna praegu kooskõlastab laevalt laevale ehk STS operatsioone politsei- ja piirivalveamet, palus keskkonnaminister Tõnis Mölder siseministeeriumit, et ajutiselt neid lube ei antaks.

"Eesmärk on tõepoolest olnud see, et enne, kui me ei saa seadusandlust korda või ka neid määruseid üheti mõistetavaks, siis ei ole ka mõistlik neid STS operatsioone Eesti vetes lubada," rääkis Mölder. "Aga eks neid taotlusi ka tuleb ja eks neid tuleb siis üksipulgi analüüsida."

Teisiti öeldes, lihtsalt ametkondliku koostööga STS operatsioone päris seisma panna ei saa. Ülemöödunud nädalal valmis keskkonnaministeeriumis määruse eelnõu, millega muudetaks ohtlike ainete merel käitlemise korda. Selles eelnõus tegi Mölder juba konkreetsema ettepaneku. STS operatsioonid keelataks Eesti sisevetes kuni merealade planeeringu valmimiseni või hiljemalt kuni järgmise aasta esimese märtsini.

"Selles mereala planeeringus viiksime läbi ka vastavad uuringud ja looduslikud seired selgitamaks välja Eestis need üks kuni kaks sobilikku ankruala, kus STS operatsioone võiks teha," selgitas Mölder.

Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata. Ministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Triin Lepland selgitas, et ankrualadest juba räägitakse erinevates õigusaktides ja planeeringuga õigusakte muuta ei saa.

"Eesti mereala planeeringuga ankrualasid ei määrata ega ka reguleerita nende kasutust mingil muul viisil," ütles Lepland.

Euroopa Komisjoni reeglite järgi pidanuks Eesti oma merealade planeeringu kehtestama esmaspäeval ehk 1. märtsil. Valitsus loodab selle kehtestada hiljemalt tuleva aasta jaanuaris. Triin Lepland rääkis, et kui planeeringuga tahetaks nüüd leida STS operatsioonideks sobilikud ankrualad, lükkaks see töö valmimise määramatusse tulevikku.

"See tähendaks seda, et me peaksime uue teema justkui planeeringusse sisse võtma, uuesti läbi lahendama ja minema protsessis mitu sammu tagasi," märkis Lepland.

Tõnis Mölder tõdes, et sel juhul tuleb STS operatsioonideks tarvilikud ankrualad mõnel muul moel välja selgitada.

"Aga jah, esimene eesmärk on, et panna see valdkond pausile, kuniks on täpsemalt selgunud looduslikud aspektid," jäi minister endale kindlaks.

Kas ministri plaanitud paus tooks majanduslikku kahju?

Mõte STS operatsioonid pausile panna on toonud ministrile nii kiitust kui pahakspanu. Näiteks keskkonnaühenduste koda kirjutas, et nende meelest peaks ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise väljaspool sadamaid üldse ära keelama.

Laevade agenteerimisele, lihtsustatult asjaajamisele pühendunud OÜ NavEst Agency märkis samas, et keskkonnaministri plaan piiraks põhjendamatult ettevõtlusvabadust. Osaühing lisas, et kui STS operatsioone on seni lubatud, siis nüüd nende keelamine rikuks ettevõtete õigustatud ootust.

"Võimu teostamisel ei tohi lähtuda kitsalt väikese ringi isikute huvidest ega populistlikest eesmärkidest," kirjutati ministeeriumile.

Eesti laevaomanike liidu juhatuse liige Peeter Ojasaar toetab mõtet määrata STS operatsioonideks kindlad ankrualad, aga mõte pumpamised pikaks ajaks pausile panna ei meeldi ka talle.

"See annab signaali ka väljapoole, et Eesti ei toeta meremajandust sellisel viisil, nagu Eesti on viimasel ajal välja kuulutanud. Me peletame nende signaalidega eemale ettevõtjad," sõnas Ojasaar.

STS operatsioonidelt Eesti riik otsest tulu ei teeni. Alates esimesest aprillist peaks taastuma koroonakriisi tõttu peatatud veeteetasud, mis tähendab, et ühel suurel naftatankeril tuleb meie vetel sõitmise eest maksta ligi 6000 eurot. Arvestades laeva kõhus peituva lasti hinda, on tegu siiski tühise summaga. Küll aga teenivad pumpamise kõrvalt meie ettevõtted.

"Selle operatsiooniga on tihti seotud puksiirid, kes toetavad laevasid, et kui seal vähegi on lainetust. Lisaks veel agenditeenused, ehk mõni Eesti ettevõtja teostab kõik hädavajalikud teavitused ja registreerib siis külastuse. Seal on kindlasti ka mingid teenused laeva meeskondadega seoses," loetles Ojasaar.

Kõik need tööd jääksid vähemalt ajutiselt ära, tõdevad ettevõtjad. Ojasaar lisas, et kõiki ohtlike ainetega seotud STS operatsioone ei tohiks mõõta ühe puuga. Ta märkis, et LNG ehk veeldatud maagaasi ümberpumpamisel on keskkonnarisk oluliselt väiksem kui nafta pumpamisel. Kui LNG keskkonda lekiks, ei määriks see meie veelindude tiibu, vaid aurustuks hetkega.

Sellele juhtis tähelepanu ka AS Eesti Gaas. Ettevõte kirjutas, et tänavu juunis peaks Soome lahes toimetama hakkama spetsiaalne 2500 tonni LNG-d mahutav punkerlaev. Juhul, kui keskkonnaministeerium oma plaani praegusel kujul ellu viiks, läheks ettevõtte äri lörri.

"Hetkel me ei ole küll plaaninud LNG puhul teha erisust," ütles Mölder. Samas möönas ta, et veeldatud maagaasi pumpanime on pisut ohutum ning et määruse eelnõu vaadatakse veel põhjalikult üle.

Ühtlasi ei plaani ministeerium ei ajutiselt ega pikemas plaanis ära keelata punkerdamist, mis erineb STS operatsioonist peamiselt mahu ja eesmärgi poolest. Ehk ka punkerdamise käigus pumbatakse midagi, näiteks kütust, ühelt laevalt teisele, kuid seda tehakse puhtalt laeva teenindamiseks. Ehk ümber pumbatakse just seda kütust, mida vajavad laeva mootorid. Kusjuures punkerdamist toimub meie vetes mitu korda rohkem kui STS operatsioone.

OÜ NavEst Agency uuris keskkonnaministeeriumilt, miks hinnatakse kahe toimingu keskkonnaohtu erinevalt. Ettevõte märkis, et mõlemal puhul peab järgima ka üsna sarnaseid ohutusreegleid.

Tõnis Mölder ütles, et asi on koguses. "STS operatsioonid on oma mahult hoopis suuremamahulised tegevused, millel on ka suurem keskkonnarisk," sõnas Mölder.

MKM: laeva peaks lastima sadamas

Paljud ajutise piirangu kohta kõlavad argumendid on olulised ka pikas plaanis. Siis, kui arutatakse, kuidas, ja kas üldse STS operatsioone tulevikus lubada. Tõnis Mölder sõnas, et taolisi operatsioone ei tohiks kuidagi majanduslikult soodustada.

"Kui me lubame Eesti vetes teha selliseid kõrgema keskkonnariskiga toiminguid, siis sellel peab olema ka majanduslik tulu Eesti riigile," märkis Mölder. "Ja need ettevõtted, kes tegelevad STS operatsioonidega, peavad katma kõik need kulud, mis on seotud selle keskkonnaohu ennetamisega."

Eesti laevaomanike liidu juhatuse liige Peeter Ojasaar ütles, et STS operatsioonide maksustamisel ei tohiks liiale minna.

"Me võime küll tõsta neid tasusid ja makse, aga siin on ka teatud piir. Lõpuks on seda kasulik teha kuskil mujal ja siis kaob meie vetest selliste operatsioonide tegemine üldse ära," rääkis Ojasaar.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas, et nende jaoks on käimasoleva arutelu fookus just keskkonnaohu ärahoidmises.

Võimalikule ohule juhtis minister Taavi Aas tähelepanu juba läinud aasta augustis, kui sel teemal toonasele keskkonnaministrile Rene Kokale kirjutas. Ühe võimalusena pakkus ministeerium välja, et STS operatsioonide juures peaks igaks juhuks tagama ka reostustõrjevõimekuse ehk lihtsustatult, ohtlike ainete ümberpumpamist peaks jälgima reostustõrjelaev.

Samas lisas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, et laevade tühjaks või täispumpamine oleks ohutum sadamates. "Sadamates tagatakse valmidus, et võimalik reostus kohe lokaliseerida ja likvideerida," märkis ministeerium.

Eesti logistika ja transiidi assotsiatsiooni ning Eesti Sadamate Liidu hinnangul tohiks STS operatsioone lubada ainult erandjuhtudel. Oma kirjas viitavad nad tervele reale seadustele, ning järeldavad sarnaselt MKM-ile, et laeva lastimise koht on sadamas.

Sadamates reeglina laevalt laevale operatsioone ei korraldata, selle asemel pumbatakse ühe laeva kõht vastavasse terminali tühjaks, et teise laeva kõhu saaks sealt samast terminalis täis pumbata.

Sadamate Liit arvutas kokku, et kui laeva last pumbatakse ühelt laevalt teisele kusagil ankrualal, jääb Eestisse kõigest viis kuni seitse protsenti sellest rahast, mis jääks juhul, kui last vahetaks omanikku sadamas.

Peeter Ojasaar nentis seepeale, et need ettevõtted, kes viivad läbi STS operatsioone, ei raatsiks meie sadamatele raha kulutada, vaid vahetaks oma laadungit kusagil mujal.