Kuigi Läti kinnisvarahinnad on viimase viie aasta jooksul tõusnud umbes 51 protsenti, on keskmine hinnatase endiselt märkimisväärsemalt madalam kui Eestis. Üha enam vaatavad ka Eesti kinnisvaraarendajad Riia suunas.

Luminor panga partnersuhete juht Elar Ollik selgitas, et Riia kinnisvaraturg on atraktiivsem juba seepärast, et uusarenduste maht on kogu kinnisvaramahuga võrreldes veel väiksem, mistõttu nähakse seal suuremat potentsiaali.

"Eriti võrreldes näiteks Tallinnaga, kus kohati öeldakse, et turg on üleküllastunud uusarenduskorteritest. Teine põhjus seisneb selles, et kogu asjaajamine on Riias kiirem ja nagu me teame, siis rahal on hind ja aeg seda mõjutab. Panga poolt näeme sedagi, et inimeste laenuvõimekus Lätis kasvab ja seeläbi paraneb ka uusarenduste kättesaadavus."

Merko Ehituse juhi Ivo Volkovi sõnul ei erine Läti kinnisvaraturg Eesti omast kuigi palju, sest turuseadused on igal pool ühesugused.

"Kinnisvaraturg edeneb täpselt nii hästi, kui hästi inimesed end parasjagu tunnevad ehk milline on tarbijakindlus ja kuidas läheb majandusel. Tõsi ta on, et Lätis on tarbijakindlus olnud viimasel paaril aastal kõrgem kui Eestis, mis on turule positiivselt mõjunud."

Sellele vaatamata on kinnisvarahinnad Riias võrreldes Tallinnaga madalamad. Elar Olliku sõnul on see nõnda peamiselt seepärast, et Riias on nõukogude pärandiga kinnisvara märksa rohkem.

"Tallinnas muidugi on ka nõukogudeaegseid paneelelamuid, aga neid on palju renoveeritud ja see on nende väärtust tõstnud. Lätis samal ajal on renoveerimise osakaal väga väike."

Eesti kinnisvaraarendajad Invego ja Reterra arendavad koostöös Riia kesklinna pea 40 miljoni euro eest uue elurajooni. Oluline põhjus, miks kinnisvaraarendajad üha enam lõunanaabrite suunas vaatavad, seisneb väheses bürokraatias.

Invego tegevjuht Kristjan-Thor Vähi ütles, et Lätis võtavad menetlusajad nii planeeringute kui ka ehituslubade saamisel Eestiga võrreldes sisuliselt kolm korda vähem aega.

"Kuidagi oleme me Eestis endale ise ehitanud suure bürokraatia turutõkke. Kui ma olen kohtunud nii Riia praeguse linnapeaga kui ka peaministri nõunikega, siis nad kõik ütlevad, et nende ainuke võimalus saada Eestile ja Leedule järgi on teha asju kiiresti. Nad on selle seadnud endale prioriteediks."

Reterra tegevjuht Reigo Randmets lisas, et kui Lätis võtavad menetlusprotsessid aega kuid, siis Eestis aastaid.

"Hipodroomil me ajasime ehitusluba kuus aastat ja Lätis saime viimase ehitusloa seitsme kuuga. Need on nüüd küll mõnevõrra äärmuslikud näited, aga põhimõtteliselt nii on. Riia atraktiivsus arendajatele tuleb peamiselt odavast sisendhinnast ehk kinnistu on odav, soetatakse see kinnistu ja siis hakatakse pihta. Ostujõud Lätis nii suur ei ole ning müüa ei ole nii lihtne Riias."

Eesti pikk menetlusaeg mõjutab lõppkokkuvõttes ostjat. Randmets tõi näite, et kui korterelamu planeeringule kulub viis aastat, siis ostjale tähendab see tuhande euro võrra kallimat ruutmeetrihinda.