Tõsise kopsukahjustusega satub haiglasse aina nooremaid koroonapatsiente

Foto: Põhja-Eesti regionaalhaigla

Kui hooldekodu elanikke esimeste seas vaktsineerides loodeti vähendada survet meditsiinisüsteemile, siis nüüd ägavad haiglad patsientide tulva all. Ainult nüüd ei täida koroonaosakondi enam eakad, vaid täistööeas inimesed, keda pole võimalik kodusele ravile lasta, sest nad ei jaksa ise hingata.

Ametlikult avati Ida-Tallinna keskhaiglas uus koroonaosakond esmaspäeval, aga tegelikult läks töö lahti juba pühapäeva õhtul kell 21, kui kaks senist koroonaosakonda olid haigeid pilgeni täis ja kiirabi aina tõi uusi haigeid. Kaks päeva peale avamist on seal ravil juba 30 inimest. Ainuüksi teisipäeval kella 14 oli ravile võetud viis inimest.

Kui veel aastavahetusel olid patsientideks peamiselt üle 80 aasta vanuses hooldekodu elanikud, siis nüüd on patsiendid märksa nooremad.

"Meil on siin mitu nädalat olnud tunne, nagu võiks olla tegu mingi uue tüvega, sest nooremad inimesed väga ulatuslike kopsukahjustustega satuvad haiglasse," rääkis Ida-Tallinna keskhaigla sisehaiguste keskuse juhataja Alice Lill. Tema osakonnas on praegu haigete keskmine vanus 62 eluaastat.

Kui kevadel loeti murelikult kokku Eestis olevaid juhitava hingamise aparaate ja keda tuleks apraadi alla panemisel eelistada, siis nüüd olukord muutunud. "Meil on puudu just teise astme intensiivravikohtadest ehk patsiendid ei vaja juhitavat hingamist, kuid nad vajavad hapniku manustamist teatud meditsiiniseadmetegaga, nii-öelda ventilaatoriga, kõrge rõhu all ninakanüüliga," rääkis Lill.  

Patsiendid jõuavad haiglasse liiga hilja

Veel mineval nädalal sai Rakvere haigla aidata pealinna kolleege, nüüd ollakse olukorras, kus lähiajal on ilmselt vaja osa haigeid saata Tartusse ravile. Kuigi ka Virumaal on patsiendid märksa nooremad, ei ole Rakvere haigla COVID-osakonda juhtiva doktor Aile Kaasiku sõnul arstide elu lihtsamaks läinud.

"Vanus ei korreleeru nende haiguse raskusega. Nad on küll nooremad, aga nendel on ikkagi väga suure ulatusega kopsukahjustus, laiaulatuslik kopsupõletik. Meie töö ei ole kuidagi selle võrra lihtsamaks läinud," rääkis Kaasik.

Lääne-Virumaal on praegu mitu suurt kollet ja tohtri sõnul jõuavad nii mõnedki patsiendid haiglasse liiga hilja. Nii venib haiglaravigi üsna pikaks.

"Kõige problemaatilisemad on meil siin 50+ mehed, kes varasemalt on täiesti terved olnud, nüüd siis saanud endale selle haiguse ja praegu vajavad ikkagi väga tõsist tähelepanu," tõdes koroonaosakonna tööd juhtiv arst.

Haigla võib küll hapnikuravi võimalusega voodikohti juurde teha, kuid arsti sõnul hapnik ega voodi inimest ei ravi, selleks on vaja personali.  Seda aga maakonnahaiglas napib, eriti kriitiline on seis arstidega, sest nii mõnigi põhikohaga suurhaiglas töötav tohter pandeemia ajal Rakverre tööle ei jõua.

Eesti haiglatest on Lääne-Tallinna keskhaigla ravinud koroonahaigeid kõige kauem ja patsientide profiil on nakkusarsti Pille Märtini sõnul kõvasti muutunud. Kui kevadise laine ajal, kui haiguse kulgu veel nii hästi ei tuntud, hoiti haiglas ka neid, kes praeguste teadmiste juures oleksid kodus hakkama saanud.

"Praegu on meie haigla profiili järgi umbes 90 protsendil probleeme hingamisega, on probleeme sellega, et nad ei jaksa seda teha. Nad vajavad hapnikku, vajavad tähelepanelikku jälgimist, et haigus ei süveneks," rääkis Märtin.

Haiglaravi kestus on jäänud lühemaks

Väga palju on rasket kopsupõletikku ja sellega kaasuvaid hingamisprobleeme. "See viirus oskab nii osavasti kopsukoe ära kahjustada, et sealt õhk läbi ei pääse," iseloomustas tohter haigete olukorda.

Kuna esimese lainega võrreldes on haigeid märksa enam, siis on Lääne-Tallinna keskhaiglas rohkem nii hapnikuravi kui ka juhitavat hingamist vajavaid patsiente.

"Summa summarum on kunstlikku ventialtsiooni vajavad patsiendid siiski nooremad, kelle puhul me loodame, et nad kindlasti sealt välja tulevad. Kolmanda astme intevsiivravi on patsiendile väga raske," rääkis Märtin.

Märtini sõnul on haiglaravi kestus jäänud lühemaks, kuna haigust tuntakse paremini. "Me oskame ennustada, mis nende inimestega juhtuma hakkab, kas nad saavad omadega kodus hakkama ja saame nad seetõttu kiiremini välja kirjutada," rääkis nakkusarst.

Samas pole haiglas kunagi olnud nii palju raske kopsupõletikuga haigeid, keda ei saa koju saata, sest nad lihtsalt ei saa hingamisega hakkama. See omakorda pikendab haiglaravi kestust.

Lähinädalaid ootavad kõik kolm arsti murelikult, sest haiglaravi vajajate arv alles hakkas kasvama. Viimastel "rekordpäevadel" koroonadiagnoosi saanud jõuavad haigemajja märtsi teises pooles, aga juba praegu on Põhja-Eesti haiglates kohti napib.

"Ma ei näe koroonatunneli lõpus valgust," sõnas nii Rakvere kui ka Ida-Tallinna keskhaigla COVID osakondi juhatavad tohtrid.

"Kui nakatumisnumbrid õnnestub alla saada, siis ehk suvel saab lipsu lõdvemaks lasta," arvas Märtin.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: