Eesti haiglad on koroonapatsientide arvu kasvu tõttu pidanud plaanilist ravi piirama. Voodikohtade juurdesaamiseks on osa haiglaid statsionaarse plaanilise ravi ka lõpetanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Plaanilist ravi põhiliselt tehakse päevakirurgias ja ambulatoorsel tööl ja neid tegevusi me täna teeme. See, mis puudutab statsionaari, siis see on erakorraline ja praegu lihtsalt selleks, et tal on plaanitud midagi statsionaarselt teha, neid me ei saa kahjuks vastu võtta," rääkis Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask.

"Plaanilisi haigeid me sisekliinikusse võtta ei saa, sisehaiguste erialadele. Ja samuti on meil piiratud väljast tulijatele sissepääs õendus-hooldusravisse ja taastusravisse," ütles Ida-Viru keskhaigla ülemarst Toomas Kariis.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kolmest intensiivraviosakonnast, kus patsient pärast operatsiooni peaks viibima, teenindavad juba kaks vaid koroonapatsiente. Voodikohti tuleb juurde ka teistest plaanilist ravi puudutavatest osakondadest.

"Me võtame igalt poolt teatud lõigud. Me võtame voodikohti, olgu see näiteks rindkerekirurgiast, ortopeediast. Plaanilise ortopeedia me sulgeme, sealt läheb personal koroonaosakonda," selgitas PERH-i ülemarst Peep Talving.

Voodikohti on koroonapatsientide arvu kasvu tõttu plaanilise ravi arvelt tekitatud juurde ka teistes Tallinna haiglates.

"Kõik Tallinna haiglad on eskaleerinud. Lääne-Tallinna keskhaigla avas viimase nädala jooksul 14 lisakohta, Ida-Tallinna keskhaigla avas 26 lisakohta, meie 37 kohta. Ja meie hõived on praegu Lääne-Tallinn 82, Ida-Tallinn 85, regionaalhaigla 92 protsenti täidetud ehk me peame kogu aeg avama edasi," rääkis Talving.

Lõuna-Eestis on nakatumise näidu kasv tagasihoidlikum kui Põhja-Eestis. Kui haigla saaks tegutseda vaid oma piirkonna patsientidega, võiks voodikohti piisata ka edaspidi ja plaanilist ravi poleks vaja rohkem piirata.

"Aga kui nüüd aset peaks leidma veel ikka järjest kasvav nakatunute arv ja kui me peaksime hakkama teenindama ka näiteks Lääne-Virumaad, võib-olla ka Harjumaa osasid piirkondi, siis kindlasti võib ette näha vajaduse kasvu veel 50 või 100 voodikoha võrra, mis on juba äärmiselt keeruline ülesanne," tõdes Tartu ülikooli kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht Joel Starkopf.

Talvingu sõnul peavad haiglaravikohtade olemasolu säilitamiseks piirangud toimima hakkama ning nendest tuleb ka väga tõsiselt kinni pidada.

"Kui me vaatame tänast päeva - 1500 nakatumist. Nendest inimestest kümne päeva pärast on haiglas 110-120. Järgmine päev on 1600 nakatunud ja igast 1600 nakatunuga päevast 100+ haiget tuleb haiglasse. Mitte ükski süsteem ei pea ju vastu sellist eskalatsiooni," selgitas Talving.