Sel nädalal on mitmed 50ndates eluaastates mehed avaldanud imestust, et vaktsineerimisjärjekord on juba nendeni jõudnud, kui nad perearstilt selleks kutse on saanud, kes väidab, et kutsutu kuulub riskigruppi. Omast arust on nad täiesti terved ega kuulu kuidagi riskigruppi. Jah, kunagi on millegi raviks tablette võetud - kellel kõrge kolesterooli, kellel vererõhu tõttu -, aga kindlasti ei pea nad end haigemaks kui raskeid kroonilisi haigusi põdevad 70-aastased või lihtsalt väga vanad ja juba seetõttu koroonaviirusest ohustatud 90-aastased, kellest paljudeni pole vaktsineerimise järjekord veel jõudnudki.

Kutsete taga on haigekassa automaatne süsteem Toru, mis on pannud riskirühma kokku viimase viie aasta raviarvete alusel kindlate diagnoosikoodide järgi, mis on kuulutatud vaktsineerimise seisukohalt prioriteetseteks. See omakorda on diagnooside ja patsiendi vanuserühma järgi jaganud riskirühmad kuueks prioriteetsuse astmeks.

Nõnda on haigekassa ka perearstidele asja selgitanud: "Perearstidele saadetud prioriteetsete patsientide nimekirjad on koostatud Eesti Haigekassa raviarvete andmebaasist, mis ei anna haigustega isikute loetelu, vaid loetelu isikutest, kes on viimase viie aasta jooksul käinud arsti juures ja kelle raviarvetel on esinenud vähemalt ühel korral arve põhidiagnoosina vastava diagnoosi kood."

Haigekassa on selle nimekirja koostanud 11. jaanuari seisuga tehtud väljavõtte põhjal. Väljavõtte aluseks olid raviarvetel põhidiagnoosina märgitud diagnoosid ja ravimiretseptid.

Perearst peaks alustama vaktsineerimisele kutsumist kõige akuutsematest, liikudes sealt edasi üha väiksema riskiga patsientide suunas. 50ndates kõrge kolesterooliga mees on aga selle tabeli järgi alles viienda prioriteediga ehk riskirühmadest viimane. Temani peaks järg jõudma siis, kui kõik vanemad ja raskemate seisunditega inimesed perearsti nimistus on juba vaktsineeritud.

Probleem on aga selles, et üle 70-aastaseid AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerida ei saa. Pfizer/BioNTechi ja Moderna vaktsiine pole aga piisavalt saada, et vanemaealised riskirühma kuulujad enne ära vaktsineerida. Nii võibki juhtuda selline äraspidine olukord, kus pealtnäha terved ja tugevad 50-aastased mehed juba kutse vaktsineerimisele saavad, sellal kui 90-aastased memmed ikka veel seda ootavad, kes esimese kategooria riskirühma kuuluvad.

Perearstidel on siiski õigus lisada eelisvaktsineeritavate nimekirja ka neid patsiente, kes nende hinnangul kuuluvad riskirühma, ent kes näiteks viimase viie aasta jooksul ei ole oma seisundile ravi saanud, mistõttu raviarved puuduvad. Näiteks on riskiteguriks ka rasvumine (kehamassiindeks üle 40), ent sellesse raviga üldjuhul ei sekkuta.