Reedesel päeval ootas Räpinas tegutsev perearst Anne Kaldoja vaktsineerimisele 24 patsienti. Nendest kolm teatasid juba hommikul, et ei saa vaktsineerimisele tulla, kuid nende asemele leiti kiirelt uued vaktsineeritavad1

Räpina perearstikeskus sai selle nädala kolmapäeval kätte esimesed riskirühma vaktsineerimiseks mõeldud vaktsiinidoosid. 36 vaktsineeritava leidmiseks tuli aga ühendust võtta kaks või kolm korda suurema hulga inimestega.

"Kes ütles, et ma ei saa praegu tulla, kes ütles, et ma ei taha. Hästi suur probleem on see, et inimesed ei võta vastu võõraid telefoninumbreid. Kahjuks on ainult üks telefon praksises, mille numbrit nad teavad, ja päris probleemne oli see, et nad ei võtnud teist telefoni, mille numbrit nad ei teadnud. Ehk et me pidime rakendama üht telefoninumbrit," rääkis Räpina tervisekeskuse perearst Anne Kaldoja.

Kuigi Kaldoja ei ole saanud veel ühtegi AstraZeneca vaktsiinidoosi, on siiski patsiente, kes on juba ette teada andnud, et nad just seda vaktsiini ei soovi.

"Väga paljud, keda me plaanime vaktsineerida, ütlevad, et mitte AstraZenecat. Konkreetselt need inimesed ei olegi osanud seletada, mida nad kardavad," märkis Kaldoja.

Nõmme perearstikeskus sai sellel nädalavahetusel lisaks Pfizeri vaktsiinile ka sada doosi AstraZeneca vaktsiini, millega vaktsineeritakse alla 70-aastaseid. Kuigi AstraZenecaga vaktsineeritavate leidmiseks tuleb teha rohkem selgitustööd, oli Nõmme patsientidel võimaluse üle hea meel. Poole tunni jooksul helistati kümnele inimesele, kellest kolm ei vastanud küll kõnele, kuid kuus pani endale vaktsineerimisaja kirja.

Riskirühma vaktsineeritavate leidmisel on perearstidele aluseks haigekassalt saadud suunisnimekiri. Nimekirju koostades on arvestatud nii inimese vanuse kui ka kaasuvate haigustega.

Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja Külli Friedemann ütles, et kaasuv haigus võib olla erinev. "Näiteks astma, näiteks kõrgvererõhutõbi. Need on meile ette andnud immunoprofülaktika komisjon. Ka täiesti terve mees enda arvates on käinud perearsti juures, vererõhk on kõrge või on tal mingisugune muu probleem olnud või on kehamassiindeks liiga suur. Juba see on olnud põhjus, et riskirühma saada," selgitas Friedemann.

Haigekassa koostatud riskirühma nimekirjad sisaldavad ka neid, kes on praeguseks juba vaktsiinidoosi saanud. Kaks nimekirja omavahel kokku ei jookse, mis tekitab perearstidele veelgi tööd juurde.

"Need nimekirjad, mis praegu perearstidel on, on 11. jaanuari seisuga. Üks võimalus on see, et kui perearstid soovivad ise teha uue nimekirja – mida me praegu ka teeme, me eraldame inimesed, kes on vaktsineeritud ja muud sündmused, mis on juhtunud," lausus Friedemann.

Nõmme perearstikeskuse perearst Eero Merilind ütles, et praeguseks peaks olema olulisemad muutused juba tehtud.

"Me praegu räägime kahest või õigemini kolmest suurest asjast, mis peaks olema tehtud. Muidugi võiks olla, et vaktsineerimisajad on digiregistratuuris avatud, inimene saab ise vabalt panna endale aja. Siis võiks olla nimekirja tekitamise koht – Lätis ju tehti selline infosüsteem, kus inimene saab ise ennast järjekorda panna, ja kui kellelgi jääb vaktsiini üle, siis saab inimesi kohe kutsuda. Ja kolmandaks infobaaside ja andmebaaside ühildamine," rääkis Merilind.

Perearstidele on aga endiselt suureks murekohaks ebakindlust tekitavad vaktsiinitarned.

"Ma helistasin 22. veerbuaril terviseametisse korduvalt ja sõna otseses mõttes pressisin välja kinnituse, et ma saan need vaktsiinid," nentis perearst Anne Kaldoja.

Nii perearstid kui ka haigekassa esmatasandi teenusteosakonna juhataja Külli Friedemann kinnitasid, et perearstide vaktsineerimise võimekus oleks suurem, kui tarned oleksid kindlamad ja vaktsiine rohkem

"Kümme süsti saab teha perearsti meeskond tunnis.  Lihtne arvutus näitab, et Eestis on perearsti praksiseid ligikaudu 450, see teeb 4500 süsti. Kui me teeksime "teeme ära" stiilis talgupäeva, siis me võiksime vaktsineerida 45 000 inimest päevas puhtalt perearsti ressursiga. Meil täna ei ole tegelikult ruumipuudust, vaid meil on pigem probleem selles, et tarned ei ole pidanud ja see ahel on hästi pikk ja seal on hästi palju nüansse," rääkis Friedemann.