Inimesed võtavad rekordiliselt palju haiguslehti

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimine Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Haiguslehe on praegu tavapärasega võrreldes võtnud ligi 15 000 inimest rohkem. Ajutist korda, millega makstakse hüvitist alates teisest päevast, riik tõenäoliselt pikendab.

Jaanuaris võeti 39 000 haiguslehte ja veebruaris 42 000. Eelmine aasta samadel kuudel võeti vastavalt 27 000 ja 25 000. Haigekassa finantsosakonna juht Riho Peek ütles, et trend on selgelt kasvav. Samas hoiab suurema kasvu ära fakt, et paljud inimesed teevad kaugtööd, mis tähendab, et iga lähikontaktne või nohune töötaja haiguslehte ei võta. Peek selgitas, et seda trendi näeb selgelt hoolduslehtede pealt.

"Hooldusleht võetakse lapse haiguse jaoks näiteks. Siin on küll päris hästi näha ja oli seda ka eelmisel aastal näha, et see hoolduslehtede hulk võrreldes siis näiteks 2019. aastaga ja antud juhul siis ka 2020. aasta jaanuar,veebruar versus eelmise aasta võrreldav periood, on oluliselt väiksem ja seal me arvame täpselt sama. Kui ema on kodutööl ja laps on haige, siis ta ju ei võtta endale hoolduslehte, vaid tegelikult jätkatakse nüüdseks juba tavaliseks saanud kodutöö lahendust," rääkis Peek.

Ka on tänavu haiguslehtede keskmine pikkus lühem ehk 11 päeva tavalise 13 asemel. Peek tõi siin põhjuseks hüvitise maksmise korra, mis kehtib aasta algusest aprilli lõpuni.

Kui varem hüvitati töötasu alates neljandast päevast, siis nüüd tehakse seda ajutiselt alates teisest päevast. Muutuse mõte on vältida olukorda, kus inimene tuleb haigena tööle ja levitab viirust. Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ütles, et kuna tööandjatele on lahendus kulukas, ei toeta nad sellise korra püsivaks muutmiseks.

"On tõenäoliselt praegu põhjendatud, et see süsteem jätkub aasta lõpuni. Me oleme valmis seda aksepteerima, aga sealt edasi tahaks küll saada kindlust, et see ajutisena ette nähtud süsteemi muudatus ei muutu igaveseks," rääkis Aas.

"Praegu me vaatame seda kui kriisimeedet, mis on vajalik selleks, et saaks viiruse kontrolli all hoitud. Valitsus on juba esitanud selle eelnõu, et seda süsteemi pikendada aasta lõpuni ja meie siin protestima ei hakka."

Eesti Perearstide Seltsi juht Le Vallikvi ütles, et perearstide koormus on hüppeliselt kasvanud. Siiski tõdes Vallikivi, et haiguslehti ei soovita nii palju kui võiks oodata. Vallikivi ei muretse, et inimesed on liiga altid kaugtööd tegema haigena.

"Ma ütleks, et inimesed väga hästi annavad endale aru, millal nad on võimelised tööd tegema ja millal nad ei ole võimelised tööd tegema. Selle COVID-iga on ju see, et need sümptomid on ülivarieeruvad," selgitas Vallikivi.

"Osa on sellised, kes põevad selle läbi nagu polekski midagi. Haigusleht ongi printsiibis väga subjektiivne asi. Sõltub inimese töö iseloomust, osa inimesi saab murtud jalaga muretult tööd teha, osa inimesi ei saa."

Riho Peek ennustas, et märtsis võib haiguslehti tulla veel rohkem kui veebruaris. Ka ütles Peek, et kui aasta lõpuni jätkatakse ajutise hüvitamise korraga, tuleb haigekassale leida selle katteks lisavahendeid.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: