Rannar Vassiljev: koroonat peaministri maailmavaade ei huvita

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rannar Vassiljev. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Juhtide üks olulisemaid ülesandeid on otsuste langetamisel enda ja organisatsiooni inimlikku ebaratsionaalsust kontrollida. Seda eriti kriisiolukorras nagu praegu. Aga just siin on valitsus Kaja Kallase juhtimisel kõige suuremaid vigu teinud, kirjutab Rannar Vassiljev.

Jaanuari lõpus leevendas just ametisse astunud Kaja Kallase valitsus kehtivaid reegleid. Vähem kui kuus nädalat hiljem on Eesti juhitud nii kriitilisse olukorda, kus selsamal valitsusel ei jää muud üle kui Eesti lukku keerata.

Peaministri suust kõlav põhjendus Briti tüve levikust ei veena, sest see avastati Soome reisinud eestlasel juba jaanuari alguses. Pigem tasub põhjuseid, miks saatuslikud juhtimisvead tehti, otsida maailmavaatest ja intuitsioonist lähtunud otsustest.

Alla saja nakatunu 100 000 elaniku kohta ja sotsiaaldemokraat Sanna Marin kuulutas Soomes välja hädaolukorra. Üle 500 nakatunu ja liberaalist Kaja Kallas lõdvendas Eestis suurima nakkusega piirkondades reegleid.

Esimese hooga võiks öelda, et liberaalid ongi maailmavaateliselt riiklike reeglite suhtes tõrksamad kui sotsiaaldemokraadid. Aga koroonaviirust ei huvita, millist ideoloogiat ühe või teise riigi peaminister toetab, tema levib oma reeglite järgi.

Ühiskonna juhtimises tuleb vahet teha olukordadel, kus otsused võivad sõltuda sellest, kuidas poliitikud maailma mõtestavad ja millesse usuvad ja nendel, kus otsused peavad olema teadus- mitte maailmavaatepõhised. Koroonakriis on ilmekas näide viimasest.

Koroonat ei ole võimalik ümber veenda, et ta leviks Eestis teistmoodi kui Soomes, sest meie valitsusjuht on Reformierakonnast ja seetõttu teistsuguse ilmavaatega. Seda näitab kahjuks ilmekalt olukord, et varasemate juhtimisvigade tõttu on Eesti nakatumisnäitaja kümme korda kõrgem kui põhjanaabritel.

Psühholoog Seymour Epstein jagas 1970. aastate alguses inimese infotöötlemise ja otsustamise kaheks: intuitiivne-kogemuslik ja analüütiline-ratsionaalne. Esimene põhineb varem kogetul, intuitsioonil ning emotsioonidel. See toimub kiiresti, tihti märkamatult. Peamine probleem on, et seejuures oleme väga avatud kõikvõimalikule inimlikule ebaratsionaalsusele.

Analüütiline-ratsionaalne on aga aeglane ning pingutust nõudev, kuid võimaldab, nagu nimigi ütleb, langetada ratsionaalseid otsuseid analüüsides selleks vajalikku infot. Nagu mujal elus, on ka juhtimises mõlemal oma koht.

Intuitiivne-kogemuslik meeleseisund on hea näiteks ajurünnakutes või siis kui on vaja langetada väga kiiresti otsuseid. Aga analüütilist-ratsionaalset lähenemist tuleks kasutada siis, kui otsused on olulise kaaluga ja eksimisruumi napib. 

Juhtide üks olulisemaid ülesandeid otsuste langetamisel ongi enda ja organisatsiooni inimlikku ebaratsionaalsust kontrollida. Seda eriti kriisiolukorras nagu praegu. Aga just siin on valitsus Kaja Kallase juhtimisel kõige suuremaid vigu teinud.

Mäletatavasti oli Reformierakond opositsioonis piiravate reeglite suhtes kriitiline, mis ideoloogiliselt oligi arusaadav. Peaministrierakonnaks saades ei kadunud erakonna ideoloogia kuhugi ja jätkati intuitiivselt-kogemuslikult sellega, milles oldi ennast ja teisi varem veennud. Ehk leevendati reegleid, kuigi nakatumine oli niigi väga kõrge.

See maksis kiiresti kätte ja juba õige pea pidi hakkama taas reegleid karmistama. Aga suur kahju oli juba ideoloogial ja intuitsioonil põhineva otsusega tehtud ja olukord oli kontrolli alt väljunud.

Sellega aga ebaratsionaalsed otsused ei piirdunud. "Oleviku nihkeks" nimetatakse käesoleva ajahetke ületähtsustamist. Seejuures saab praegu toimuv ebaratsionaalselt suure tähtsuse võrreldes tulevikus juhtuvaga. See on inimlik ja väga tavapärane, kui me langetame otsuseid intuitiivses-kogemuslikus stiilis.

Nii on valitsus kriisis käitunudki, püüdes ebameeldivaid otsuseid (vajalikke piiranguid), mis võivad erakonna populaarsust vähenda, edasi lükata. Samal ajal on sellega kriisi vaid süvendades ja probleeme kasvatades, mis riigi tänasesse seisu on viinud.

On olukordi, kus ei saa juhtimisvigu lubada ja neist õppida. Koroonakriisis ei saa valitsus langetada otsuseid intuitiivselt ja ideoloogiast lähtuvalt. Kuigi viirus ei levi vaid loodusseaduste järgi, sest sõltub ka inimeste käitumisest, on siiski võimalik teadmiste põhine analüütiline-ratsionaalne otsustamine. Selleks ongi ju teadlased appi palutud.

Kaja Kallas ja valitsus, kuulake tulevikus rohkem teadlasi ja vähem oma maailmavaadet ja intuitsiooni, Ja kui teadlased ettepanekud teevad, otsustage kohe, mitte nädal või suisa mitu hiljem.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: