Vaidluses Nelery nime üle jäi õigus lapsevanemale

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Nelery Autor/allikas: ERR

Riigikohus ei võtnud menetlusse Rakvere linnavalitsuse kassatsioonikaebust, mis puudutas lapsevanema soovi panna oma tütrele nimeks Nelery, jättes nii nimevaidluses õiguse lapsevanemale.

Kuna riigikohus kassatsioonikaebust menetlusse ei võtnud, jõustus Tartu ringkonnakohtu varasem otsus, mis kohustas Rakvere linnavalitsust kandma rahvastikuregistrisse lapse eesnimena sisse Nelery.

Rakveres elava ema Kadri Trilljärve vaidlus Rakvere linnaga selle üle, kas tema lapse nimi võib olla Nelery, kestis üle kahe aasta.

Pärast lapse sündi keeldus Rakvere linnavalitsus nime sellisel kujul registreerimast, viidates nime lõpus olevale igrekile. Argument, et samanimeline inimene on Eestis juba olemas, ei andnud lapsevanemale soovitud tulemust.

Eesti ametlikult ainus Nelery registreeriti samuti Rakvere linnavalitsuses, küll 25 aastat tagasi, ent toona tema vanematel lapsele nime panemisel mingeid probleeme ei tekkinud.

Praeguse Nelery pere sai linnavalitsusega vägikaigast vedades võidu nii esimeses kui ka teises kohtuastmes, korra jõudis vaidlus ka riigikohtusse, kust see saadeti Tartu ringkonnakohtusse tagasi.

Jaanuari lõpus langetaski ringkonnakohus uue otsuse, et lapsele nime valimisel ei tule järgida ranget kirjakeele normi, vaid keelekasutuse head tava ning vanematel on õigus panna oma lapsele nimeks Nelery. Kohus leidis, et kuna y-lõpulised naisenimed on laialt levinud, siis kuuluvad need Eesti nimetraditsiooni. Ka oli kohtu hinnangul kaebaja põhjendatult viidanud sellele, et nimi Nelery on väga sarnane aktsepteeritud nimega Helery.

Kohtusaaga sellega aga ei lõppenud. Rakvere linnapea Triin Varek ütles veebruaris ERR-ile, et vaidlus on tekkinud nimeseaduse kohaldamise üle. "Kuna see lahend jääb kohandama nimeseaduse rakendamist, siis oligi oluline riigikohtusse pöörduda," selgitas Varek.

Kuigi ametlikult vaidlustas Tartu ringkonnakohtu otsuse Rakvere linn, tunnistas linnapea, et oma osa on selles siseministeeriumil, kes õigusselguse huvides soovis saada kohtupretsedenti. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juht Enel Pungas ütles veebruaris, et kui pere peaks ka riigikohtus võitma, tuleb hakata nimeseadust muutma.

Riigikohtu otsus kaebust mitte menetleda tähendabki, et õigus jäi perele.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: