Lutsar rääkis, et esmaspäeval koos käinud teadusnõukoda enam piirangute kehtestamist ei arutanud, sest valitsus otsustas välja pakutud piirangud kehtestada. Piirangute asemel analüüsis teadusnõukoda nn Briti tüve ehk B.1.1.7 levikut Eestis.

Samuti arutati juba ennetavalt seda, kuidas olukorra paranedes piiranguid leevendama hakata. Esimesena tuleks Lutsari sõnul taasavada haridus.

Lutsari sõnul on tõenäoline, et karmide piirangutega hakkab nakatumiste arv langema.

"Kui me vaatame, mis Euroopas on toimunud, siis ma ei oska nimetada ühtegi riiki, kellel ei oleks nakatumine pärast rangete piirangute kehtestamist langenud. Kõigil riikidel on rangete piirangute kehtestamine resulteerunud nakatumise tugevas languses," sõnas Lutsar.

Peaminister Kaja Kallas kirjutas esmaspäeval Facebookis, et eelmisel nädalal Synlabis analüüsitud proovidest olid koguni ligi kolm neljandikku spetsiifiliste mutatsioonidega (ehk nn Briti tüvi, LAV-i tüvi jm) ning nendest omakorda 98 protsenti moodustas Briti tüvi. Ka teadusnõukoda hindab, et Briti tüve jõuline levik on ilmselt üks oluline põhjus viimaste nädalate nakatumise kasvu taga, sest see on agressiivsem ja nakatavam tüvi kui teised.

Lutsar rääkis, et erinevaid mutatsioone jälgitakse Eestis iganädalaselt. "Kõik analüüsid näitavad, et see Briti tüvi on tõusuteel Eestis," ütles Lutsar.

"Selle tüve levikuvõime on uuringute järgi 1,3 kuni 1,5 korda suurem. See võib natuke selgitada seda kõrgemat haigestumist mõnes piirkonnas."

Lõuna-Aafrika Vabariigi viirusetüvest rääkides ütles Lutsar, et ühe uuringu järgi AstraZeneca vaktsiin selle tüve peal ei töötanud. Samas ei olnud see uuring Lutsari sõnul väga põhjalik.

"Lõuna-Aafrika tüvi ei ole nii laialt Euroopas levinud. Aafrikas on ta päris laialt levinud. Samas Lõuna-Aafrikas, kus see tüvi on enamleviv tüvi, on nakatumine languses," lausus Lutsar.

Lutsari sõnul levib Lõuna-Aafrika tüvi oluliselt kehvemini kui Briti tüvi. "Tundub, et see Briti tüvi on võtmas üle kogu populatsiooni," sõnas Lutsar.

Ta lisas veel, et Briti tüve peal toimivad praegu teadaolevalt kõik koroonaviiruse vastased vaktsiinid.

Lutsar rääkis, et palju olulisem nende erinevate viiruse tüvede rõhutamisest on inimkontaktide piiramine.